Inimestevahelisi suhteid varjutab muutlik ühiskond
Tõenäoliselt ongi põlvkondadevahelise suhtlemise kahvatuses süüdi ainuüksi
keskkond, kus oleme kasvanud. Igal ajal on oma nägu ning seetõttu ei mõista erinevas
vanuses inimesed maailma samamoodi. Minu vanaisa räägib tihti, kuidas nad emaga 1945.
Aasta küüditamise aegu aidatrepi all end peitsid, kui ta ise alles väike poiss oli. Samamoodi
vestab isa mulle lugusid elust Nõukogude Liidu lääneservas, kus poelettidel haigutas tühjus ja
laiutas tolm ning igapäevaseid toimetusigi reguleerisid piirangud ja keelud. Taoliste
pajatustega tihti ka suhtlemine lõpeb.
Eelmised põlvkonnad on näinud asju, millest minuealised saavad aimu vaid
memuaaride ja piltide läbi. Neid on kujundanud NSV Liit ühes selle poliitikaga, minu
arusaamad pärinevad aga Euroopa Liidu perioodist. Aeg kujundab inimesi ning nende
maailmavaadet, seetõttu ongi praegustel põlvkondadel keeruline teineteist mõista.
Nõnda elavadki noored ja vanad 21