kalad. Samuti soovitatakse vähendada lämmastikväetiste kasutamist, kuid väga head alternatiivi välja pakkuda pole. Lämmastikväetised stimuleerivad põllumajandussaadustes mükotoksiinide teket, mis on kantserogeensed ehk kasvajaid tekitavad või põhjustavad muid raskeid haigusnähte. Sellised muutused on esile kutsunud tõsiseid keskkonnaprobleeme, kusjuures lämmastikväetised kuuluvad peamiste reostusallikate hulka. Taimekasvatus nõuab väetisi, mille põhilised toimeelemendid ongi lämmastik ja fosfor. Osa väetusaineid satub põllult veekogudesse. Põld võib neid saata veekogusse ülemäära veel kaua pärast väetamise lõppu: mullas on tohutu väetusainete puhver. See kandub osalt ära künni ja vihmahoogude tagajärjel, osa aga leostub põhjavette. Liigne väetamine rikub põllumajandussaaduste kvaliteeti ja maitseomadusi, sest taimedesse koguneb väetisest pärinevaid ühendeid. Eriti suurt ohtu põhjustab lämmastikväetistega üleväetamine.
Laadoga järve. Kolmas ring on nii lai ja raskesti mõõdetav, et veemajanduskavad seda esialgu ei arvesta, ehkki näiteks Läänemerre lisandub lämmastikku põhiliselt just sedakaudu. Lämmastik ja fosfor satuksid veekogudesse ka inimmõjuta, näiteks metsast. Ent inimtegevus suurendab nende koormust tunduvalt. Mudel näitas, et Eestis on peamine allikas põllumajandus. Taimekasvatus nõuab väetisi, mille põhilised toimeelemendid ongi lämmastik ja fosfor. Osa väetusaineid satub põllult veekogudesse. Põld võib neid saata veekogusse ülemäära veel kaua pärast väetamise lõppu: mullas on tohutu väetusainete puhver. See kandub osalt ära künni ja vihmahoogude tagajärjel, osa aga leostub põhjavette. Olulised allikad on ka laudad ning sõnniku-, väetise- ja silohoidlad. Eraldi tuleb esile tõsta lohakast sõnnikukäitlusest tulenevat suurt koormust, mis on tegelikult seadusvastane
annaabi.ee 
