Bioloogia KT Lülijalgsed
Jõevähi sinakasroheline veri liigub :
< süda kõik kehaosad lõpused süda >
Närvisüsteem sarnaneb vihmaussi omaga. Peaaju on väike aga kõhtmine närvikett on pikk.
Tähtsat osa vähi tegutsemisel etendavad kompimis -ja maitsmismeel.
Seedeelundkond on jõevähil üsna omapärane. Algul haarab ta suurte sõrgadega toidu ning
seejärel suunab selle suuava juurde, lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt. Edasine
toidupalakeste peenestamine toimub mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Toit
seeditakse lühikeses sooles ning seedimiseks vajalikke seedenõresid toodab maks.
Toitumine on jõevähil mitmekesine. Selle moodustavad vetikad ja väikesed loomad, nad
võivad süüa ka surnud konni ja kalu.
4. Kirjelda jõevähi sigimist ja arengut. Mis on kestumine?
Jõevähid sigivad sügisel, nad on lahksugulised, isas ja emasvähid erinevad välimuselt.
Seemnerakud valmivad seemnesarjades
annaabi.ee 
