A. Taimerakkudes kutsutakse diktüosoomideks. Taimerakkudes on neid rohkem kui loomses. Membraanidega ümbritsetud kõik kanalid. Ülesanded: * valkude lõplik töötlemine ja pakkimine * lüsosoomide teke * rakumembraani tootmine Lüsosoomid, avastati 1951, Ülesandeks lagundamine. Eralduvad Golgi kompleksi otstest ja on eraldatud membraaniga, Nimetatakse primaarseteks lüsosoomideks > ühineb toiduosakesega >moodustub sekundaarne lüsosoom > > toimub ainete lagunemine, sekundaarne lüsosoom viib jäägid raku pinnale. Mitokonder, avastati 1884, rohkem aktiivselt tegutsevates rakkudes. AINULT eukarüootsetes rakkudes. (lihas ja maksarakkudes) Ovaalsed ja kahekordse membraaniga, sisemine suurem kui välimine. Mitokondri harjakesed = kristad Sisekeskkond poolvedel, kutsutakse maatriksiks. Tal on oma DNA, RNA ja ribosoomid. Pooldub ja paljuneb rakust sõltumata.
taimerakkudes võib arv ulatuda kuni mõnesajani. Ülesanneteks: · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine · Lüsosoomide teke · Rakumembraani teke. LÜSOSOOMID on ühekordse membraaniga ümbritsetud ensüümpõiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid(makromolekulid ja oma otstarbe kaotanud struktuure). Lüsosoomid eralduvad Golgi kompleksi otstest ja on eraldatud membraaniga-primaarsed lüsosoomid. Primaarne lüsosoom ühineb toiduosakesega ja moodustub sekundaarne lüsosoom. Sekundaarne lüsosoom lagundab aine ja viib jäägid pinnale. MITOKONDER asub ainult eukarüootsetes rakkudes ja tavaliselt jääb nende arv rakus tuhande piiresse. Muidugi sõltub arv vastavalt raku aktiivususele. Kõige rohkem leidub neid maksa ja lihasrakkudes. Kahekordse membraaniga ja sisemine membraan on suurem, kui välimine. Sisemembraan moodustad kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks e. kristadeks
annaabi.ee 
