erinevaid poose ja häälitsusi: roheliste jalgade ja nokaga kajakaliik. kuid samas pesitseb ka ähvardus, hirm, nokkimine, Kalakajaka tiibu iseloomustavad siseveekogude ääres ja näugumine, alistumine, mustad tiivaotsad, milledel on suured rabades. toidumangumine, häiresignaalid ja valged täpid. Talvesulestikus on veel paljud. vanalinnu peas ja kaelal väikesed Kalakajakas Kurvitsalised tumehallid triibud. Tema nimi tuleb iseloomulikust Naerukajakas on umbes hakisuurune, Naerukajakat, kui naeru meenutavast häälest. aga keha poolest saledam
keskpaigani. Mõned paarid suudavad pesitseda kolmandagi korra ja pojad septembri jooksul pesast välja viia. 13 Jäälinnu häälitsused on üsna valjud ja teravatoonilised. Kevadine mänguhüüd kõlab kui "tji- tii-ih tji-ti-iih", mida esitatakse enamasti lennul. Kutsehüüuna kuuldub "tsiit", hoiatushüüd on "tjii tjii" või valjem "krit krit krit" (ka "kritritrit..."). Poegade toidumangumine kõlab vaikse viriseva vurinana, suuremad pojad lasevad kuulda ka "tsük"-hääli, lennuvõimestumise järel lühida "tji". Sügisrände ajal kohatakse jäälinde jõgedel, ojadel ja kraavidel, järvede ja kalatiikide ääres ning mererannikuilgi. Enne lõuna suunas lahkumist uitavad nad mitmesuguseid veekogusid pidi. Osa jäälinde näib rändavat Saaremaa kaudu, sest neid nähakse seal sügisel üsna sageli.
Varese suurune. Elupaik ja -viis Peamiselt mererannikul, vähem suurtel järvedel ja soodel, sageli tegutseb sadamates. Pesitsusajal on toiduotsinguil niitudel ja põllukünnil. Sageli saadab laevu. Lend sujuv, pidevate ühtlaste tiivalöökidega, tiivad saledamad hõbekajakast. Eluiga võib ultuda 32...33 aastani, vanim leitud pesitsenud emaslind on olnud 26-aastne. Välja on kujunenud kindla tähendusega rituaalsed poosid ja häälitsused: ähvardus, hirm, nokkimine, näugumine, alistumine, toidumangumine, häire jt. Ränne Ränd- ja hulgulind. Talvitab lahtistel vetel, peamiselt Kaspia ja Vahemere rannikul, Väike-Aasias, Lääne- Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas Californias. Eestist lahkub novembri lõpul või detsembri alguses, osa jäävad siia. Äralennanud saabuvad märtsi teisel poolel. Rändab salkades, tavaliselt 3...8, vahel ka 30...50 lindu. Ka läbirändaja. Sügisrändel sageli salkadena põldudel
annaabi.ee 
