Lämmastik
tõhus. Lämmastikväetistest tuntumad on kergmetallide (Na-, K-, Ca-) ja ammooniumnitraadid ning uurea.
Peamise osa lämmastikväetistest omastavad taimed nitraatidena, mida nad kasutavad oma elutegevuseks.
Teatud osa aga talletub taimedesse muutumatult. Kui taime kasvuperiood on pikk ja ilmastikutingimused on
soodsad, siis kasutatakse ära kõik taimedesse kogunenud nitraadivarud. Üleväetamisel võivad liigsed
nitraadikogused kontsentreeruda teatud taimeosadesse ja sattuda toidukoostises inimorganismi.
Meie oludes on nitraadirikkamad spinat, salat, redis, selleri- ja petersellilehed, kapsad ja kaalikad. Suurim
nitraadisisaldus on leitud söögipeedis, kuni 4g/100g kohta.
Vähem on nitraate tomatis, sibulas, kaun-, tera- ja puuviljades. Kartulites on vähe nitraate, kuid samas on
kartulite hulk võrreldes teiste toiduainetega on meie igapäeva toidus suhteliselt suur. Noortes taimedes on
nitraate rohkem kui vanades
annaabi.ee 
