Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Seedekulglatoidu liikumise tee (suu, neel,söögitoru,magu, peensool,jämesool,pärak). . Pärakväljuvad tahked toidujäägid. ). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi See See Seedenä Seede En dek dita äre nõre sü ulgl v üm a toita osa ine SUU Süsi Süljenää Sülg A vesi rmed mü kud laa s MA Valg Maonäär Maom Pe GU ud med ahl psi in PEE Ras Kõhunää Sapp, lip NSO vad, re, soole aa OL valg maksanä nõre, s ud, äre,soole Kõhun
Seedekulglatoidu liikumise tee(suu,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärak). Suu toidu peenestamine ja segamine süljega, algab süsivesikute seedimine. neeltakistatakse toidu liikumine hingetorusse. Söögitorutoidupala juhtimine makku lihaste kokkutõmmete abil. Magutoidu mahuti, hakkavad seedima valgud, toit segatakse maonõrega, temperatuur ühtlustub, hävitatakse haigustekitajad. Peensooltoidu lõplik seedimine(rasvad, valgud, süsivesikud). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi. Pärakväljuvad tahked toidujäägid. Sünteesireaktsiooni iseloomustab: toimub organismile vajalike ainete tootmine, vajavad energiat, keemilise sideme teke, toimub organismile omaste ainete süntees. Lõhustumisreaktsiooni iseloomustab: Ained lõhustuvad, keemiline side lõhutakse, ained muudetakse lihtsamateks ühenditeks, eraldub energia. Seedekulgla osa Seeditav toitaine Seedenääre Seedenõre Ensüüm
Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. * valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) * toitainete imendumine Maks * Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. * sapp aitab seedida rasvu. (sapipõis, sapijuha, maks ) Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre * Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas * suhkrute ja valkude seedimine Kõhunääre reguleerib veresuhkru sisaldust veres. Jämesool Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. * toitainete imendumine verre * Tahked toidujäägid eemaldatakse päraku kaudu * Inimese seedekulgla : Suuõõs neel söögitoru magu peensool jämesool pärak Toitainete tähtsus. * Veri kannab toitained keha mööda laiali. * Toitainetest saavad rakud energiat. * Noored rakud vajavad toitaineid ka kasvamiseks
kõhunäärmenõre) · toitainete imendumine Maks Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. sapp aitab seedida rasvu. maks sapijuha sapipõis Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas suhkrute ja valkude seedimine Kõhunääre reguleerib veresuhkru sisaldust veres. Jämesool Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. · toitainete imendumine verre Tahked toidujäägid eemaldatakse päraku kaudu Inimese seedekulgla Suuõõs neel söögitoru magu peensool jämesool pärak http://www.youtube.com/watch?v=Uzl6M1YlU3w http://youtube.com/watch?v=IxNpXO8gGFM&feature=related Kasutatud materjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Head_lateral_mouth_anatomy.jpg http://commons.wikimedia
paiknevad siseelundid ja varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik mille ülesanne on sarnande kõrgemate organismide verega kuigi tal pole kindlat liikumissuunda. 3. Kuidas imiussid paljunevad ? - Imiussid on lahksugulised. Neil on tekkinud kaval kohastumus, vastne suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda, teadlaste poolt nimetatakse seda pedogeneesiks. 4. Kuidas väljutavad imiussid tahked toidujäägid umbsest soolest ? - Tahked toidujäägid väljutatakse suu kaudu . Hargnenud sool täidab ka toiduainete jaotusaparaadi ülessannet. 5. Milline on imiusside närvisüsteem ? - Imiusside närvisüsteemi moodustavad närvitänk ja närviväät, mis viib ärritust kogu kehasse laiali. 6. Kes on paeluss ? - Paelussid ehk tsestoodid on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass. 7. Kus elavad paelussid ? - Suguküpsed paelussid elavad selgroogsete seedetraktis. Noorjärgud elavad
Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kui kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jääb jämesoolde ainult tahked toidujäägid, mida organism enam ei kasuta. Need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. 2
Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kui kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jääb jämesoolde ainult tahked toidujäägid, mida organism enam ei kasuta. Need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. 2
Seedelundkon Suu-neel- Algab Sooltoru algab Suuava-neel- Magu, maks, Tindinääre, d sööögitoru- suuavaga, suuavaga ja hõõrel-magu- sooltoru, süda, seepiaplaat, umbselt söögitoru, lõpeb pärakuga. sooltoru-maks- neer, lehter lõppev sool. pugu, magu, Toit ja üks neer/pärak Sool sool, pärak, toidujäägid ei mahukas ja eritustorukese segune. Kaks külgmiste d neeru. jätketega, nendee kaudu toimub toidu jaotumine ussi kehas. Pärakut pole, tahked toidujäägid eritatakse suu kaudu, vedelad neerudega
· Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jämesoolde kogunevad seedumatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. · Seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensüümid. Tärklist lõhustab amülaas, valkude lõhustamiseks on vaja pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde. · Peensooles lõpeb süsivesikute,valkude ja rasvade seedimine.
sapp aitab seedida rasvu. maks sapijuha sapipõis Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunäärmenõre sisaldab Kõhunääre ensüümi lipaasi, mis lagundab rasvu väiksemateks, imenduvateks molekulideks. suhkrute ja valkude seedimine Kõhunääre reguleerib veresuhkru sisaldust veres. Jämesool Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. · toitainete imendumine verre imendub vesi · Jämesooles on bakterid, kes · toituvad meie poolt seedimata jääkidest · varustavad meie keha mõningate vitamiinidega Tahked toidujäägid eemaldatakse päraku kaudu Inimese seedekulgla Suuõõs neel söögitoru magu peensool jämesool pärak http://www.youtube.com/watch?v=Uzl6M1YlU3w http://youtube.com/watch
maonõrega, üks olulisemaid seedeorganeid, magu on mahuti, kus toit püsib, nii et seda saaks väikeste portsjonite kaudu väljutada peensoolde, soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest, osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, kaksteistsõrmiksooles toimub peamine osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred, peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde, seal seedimist enam ei toimu. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mis väljuvad päraku kaudu, jämesooles on väga palju baktereid, kes toituvad meile mittevajalikest seedimata jääkidest, ka varustavad nad meie organismi mõningate vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele. Seedenäärmete ja ensüümide talitus: Lisaks limale on süljes ensüüm amülaas.
Ümarussid · Lülistamata keha · Neid näeb mikroskoobiga · Inimeses elab liimuksolge, roosaka värvusega ehk kutiikula · Ta ei kinnitu kuskile ja liigub vabalt · Kehaõõs on vedelikuga täidetud, milles paiknevad sooltoru ja sigimiselundid · Solge toitub inimese sooles olevas poolseeditud toidus · Sooltoru algab suuavaga ja lõpeb pärakuga · Toit ja toidujäägid ei segune omavahel · Kaks torukujulist neeru · Puudub vereringe-ja hingamiselundid Siseehitus · Pärak · Suu · Sooltoru · Neerud · Sigimiselundid · Neel · Närviväät · Eritusava Paljunemine · Lahksuguline loom · Isane on kõvera tagakehaga · Munetud munad ei saa areneda · Muna peab viibima vähemalt kaks nädalat õhu ja niiskuse käes · Inimene sõltub saastunud toiduga
Pesuvahendid minu kodus. Ariel proffessional-kodune plekieemaldaja, millega eemaldan plekke riiete pealt.Kõigepealt panen seda ainet plekile ja siis lisan ka pesumasinasse. Silan natural pesuloputusvahend-kasutan samuti plekkide eemaldamiseks. Lisan seda plekile ja pesumasinasse. Ajax( põrandapesuks)-kasutan põrandate pesemise jaoks. Lisan 2 korgitäit vahendit 5 liitri veele.Seejärel mopi ja pesuveega pesen põrandad üle. Ajax( pindade puhastamiseks)-kõrvaldab lubjasette,seebijäljed, rasva, toidujäägid. Pihustan määrdunud pinnale, ootan veidi aega ja seejärel loputan ja pühin üle. Ajax( klaasipuhastuseks)-pihustan klaasile ja pühin selle ära( alt ülesse liikudes, et ei jääks ebameeldivaid jutte). Fairy- nõudepesuvahend. Aitab ka väga hästi raskete plekkide eemaldamiseks vaibal või muul riidel. Tiret proffessional-kasutan ummistuste likvideerimiseks torudes. Valan vadelikku, ootan 15 minutit, kui on raskem ummistus,...
· Magu meenutab lihaselise seintega kotti. · Mao maht on 1,5-3,5 l. · Toodab maonõret ja lima. · Segab maos lagunevaid toiduaineid. · Väljastab poollagunenud toiduaineid peensoolde seedimise jätkamiseks. PEENSOOL · Algus osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. · Toimub põhiline seedimine, sinna suubuvad mitmed tähtsad seedenõred. · Peensoole kogu pikkuseks on 8-9m. JÄMESOOL · Jämesoolde tulevad peensoolest seedimata toidujäägid. · Jämesoole ja peensoole vahel paikneb pimesool. · Jämesooles olevad tahked toitained eemaldatakse hiljem päraku kaudu.
neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus nende abil toit seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil kehaväline seedimine - seedeensüümi tilgas seedunud toit neelatakse hiljem suu kaudu ning seeditakse sooltorus. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad.Ümarussid on enamasti parasiitse eluviisiga, elades taimedes ja loomades ning imedes neist toitu. Nad toituvad ka taimejäänustest, seeneniitidest ja bakteritest.
Peensooled seinad on pidevas liikumises,sest kokkutõmbumine segab ja tõukab toidumassi edasi.Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustamissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lpmfi.Imendumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised.Lisaks sellele suurendavad peensoole pinda veel miljonid väikesed väljasopitised soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse.Hattude kogupind on väga suur, ligikaudu 200- 300m2.Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesooldse.Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kuna vesi imendub pidavalt tagasi ja muutub toidumass üha tahkemaks.Lõpuks jäävad jämesooldse vaid tahked toidujäägid,mida organism enam ei kasuta.Need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Jämesooles on palju baktereid kes toituvad meile mittevajalikes seedimata jääkidest.Ka varustavad meie organismi
hõõrumist. Koostis: < 5 % anioonsed pindaktiivsed ained, mitteioonsed pindaiktiivsed ained, seep, lõhnaained, Limonene, Benziothiazolione, Geraniol. Hoiatused: Hoida lastele kättesaamatus kohas! Vältida silma sattumist. Silma sattumisel loputada rohke veega. Sisaldab LIMONEENI. Võib põhjustada allergilisi reaktsioone. 1.2 AJAX MULTI-ACTIONS UNIWERSALNY Sellel ülitõhusal koostisel on mitu toimet: kõrvaldab lubjasetted ja seebijäljed, eemaldab rasva toidujäägid, puhastab köögi ja vannitoa pinnad ning muudab need hügieeniliseks lõhnastab meeldivalt ja õrnalt. Optimaalsete tulemuste ja 100 % sära saavutamiseks kasutage regulaarselt, loputage ja kuivatage pehme lapiga. Kasutusjuhend: Viige pihustusotsik asendisse „ON“. Pihustage otse puhastavale pinnale, laske tootel mõni sekund toimida ja loputage seejärel. Tugeva lubjasette korral pihustage rohkelt, laske 10 min toimida ja loputage. Vajaudsel korrake. Ärge pihustage silmade suunas.
Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. Peensoole seinte lainetusetaoline liikumine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja saadused imenduva läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imnedumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde, kus seedimist enam ei toimu. Peensoole jämesooleks ülemineku kohas paikneb kotikujuline pimesool. Jämesoole sisaldis on algul poolvedel, kuid vee tagasiimendumise tõttu muutub tahkemaks. Tahked toidujäägid eraldatakse päraku kaudu. Jämesooles on väga palju baktereid, kes toituvad seedimata jääkidest. Nad varustavad meie organismi osade vitamiinidega ja aitavad vältida halbade bakterite kinnitumist soolestiku seintele
*maks on ka toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks. *maks osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises. KÕHUNÄÄRE *kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. *Kõhunäärme nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. *lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väikesteks imenduvateks molekulideks. JÄMESOOL *Toimub vee tagasiimendumine. *Jämesoolde jäävad tahked toidujäägid, mida organism ei kasuta. PÄRAK Erituselundid ja jääkainete eemaldamine *Erituselunditeks on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. NEERUD *neerud reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres ning osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist. *Neerude eritis on uriin. Neerukehakestes algab selle teke. Neis eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse(selle tegevuse käigus imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre
soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. *Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad ja jätkub valkude ning süsivesikute lõhustumine ensüümide toimel. *Peensooles lõpeb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustumine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse. *Jämesooles imendub vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse. *Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. 8.Miks peab toit olema mitmekesine ja vaheldusrikas? Sest erinevad toidud sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid. 9. Nimeta mikro ja makrotoitained! Makrotoitained – Süsivesikud, rasvad, valgud, vesi. Mikrotoiduained – Vitamiinid, mineraalained. 10.Milleks on vajalik sapp ja mis seda toodab? Maks toodab sappi, sapp on vajalik rasvade seedimiseks. 11.Milliste elundite kaudu väljub organismist mineraalsooli? Naha ja neerude. 12.Ensüümid on eriliste omadustega ained
Line up- järjekorras seisma 40. Mess up- segadust tekitama 41. Own up- tunnistama 42. Pull up- peatuma 43. Split up- lahutama 44. Turn up- äkitselt kohale ilmuma 45. Beat- kedagi võitma 46. Draw- viiki jääma 47. Lose- kaotama 48. Miss- mööda lööma 49. Pass- edasi sööstma 50. Save- kaitsma 51. Serve- servima 52. Shoot- peale lööma 53. Tackle- ära võtma teise käest 54. Salvage- päästma midagi millegi käest 55. Scrape- kraapima 56. Flesh- liha 57. Palate- maitse 58. Leftovers- toidujäägid 59. Perishable- kergelt riknevad toidud 60. Recoil- tagasi põrkuma/kohkuma 61. Spirit out- näppama 62. Catch up on- järele tegema asju 63. Check up on- kontrollima 64. Cut down on- midagi vähendama 65. Get along with- kellegagi hästi läbi saama 66. Get out of- väljapääsu otsima/pääsema 67. Get rid of- ära viskama 68. Keep up with- järje peal olema 69. Look up to- imetlema kedagi 70. Run out on- hätta jätma 71. Burst into tears- nutma puhkema 72
peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7.Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. 8.Järgi jäänud tahkeks imbunud toiduained eemaldatakse päraku kaudu. Kõhulahtisus tekib siis kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kõhukinnisus tekib siis kui söödavas toidus on vähe taimesaadusi. Peensoole algus osa nimetatakse kaksteistsõrmsooleks. Seal toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. Sülg muudab toidu libedaks. Lisaks limale on süljes ensüüm amülaas. Ööpäevas eritub inimesel 0,8- 1,5 liitrit sülge.
järgnevat loputamist kuivatamist. Koristamise ja puhastamise planeerimine Välja tuleb töötada puhastamise ja desinfitseerimise plaanid Määrata vastutav isik Muretseda vahendid ja ained Koostada tööjuhend Luua kontrollimise süsteem Koostatakse: (käitlemis-) ruumide puhastusgraafik; puhastatava koha kaart (aine, kontsentratsioon, vahendid, ohutus, tegevus) Nõudepesemine Käsitsi pesemisel tuleb pesta kaheosalises valamus: 1. Eelpuhastamisel eemaldada nõudelt toidujäägid 2. Pesemine 40'C- 50'C vees, valamu esimeses osas kuhu on lisatud nõudepesuaine 3. Nõude loputamine voolavas vees, valamu teises osas, temperatuuril üle 65'C 4. Kuivatamine õhuga Kahjuritõrje Kahjurid on organismid, mis saastavad toiduaineid: on kahjulikud, mürgised või tülikad inimestele ja kahjustavad inimese huvisid Käitlemisettevõtted peavad olema kahjuritevabad Kahjurid: närilised putukad ehk insektid linnud koduloomad Kahjurid saastavad toitu: süües toitu
veresuhkrutaseme langemist madalale tasemele. Rühma õpetaja peab oskama ära tunda märke hüpoglükeemiast ehk madalast veresuhkru tasemest. Kerge juhtumi puhul on sümptomiteks erutuvus, näljatunne, tujukus, nõrkus, väsimus, uimasus, kahvatus, higistamine ja peavalu. Raskemal juhul esineb unisus, segadus, krambid ning laps võib isegi kooma langeda. Sellisel juhul tuleb laps külili panna, eemaldada suust toidujäägid ning määrida suhu põse limaskestale mett, siirupit või glükoosigeeli. Eestis on vähe lasteaedasid, mis võtavad diabeedihaigeid lapsi vastu, ideaalis võiksid kõik 500 Eesti lasteaeda neid vastu võtta. Ei taheta võtta nii suurt vastutust ning pigem suunatakse neid erilasteaedadesse, mis on tegelikult vale, sest lastel pole arengu probleeme, vaid nad lihtsalt vajavad rohkem hoolt ning tähelepanu. Iga laps väärib võrdset hoolt ning armastust
Magu: Toidu segamine. Toidu soojendamine. Maohappes olev ensüüm pepsin lagundab valke. Kaksteistsõrmiksool (peensoole algus): Toitainete lagundamine. (valkude, rasvade, suhkrute) Peensool: Toitainete imendumine verre. Maks: Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. Sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre: Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas. Seedenõre sisaldab ka suhkrute ja valkude seedimiseks vajalikke ensüüme. Toit läbi ei käi sealt. Jämesool: Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Vee tagasiimendumine. 16. Erituselundkonna ehitus ja ülesanded Neerud- Filtreerivad verest välja jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veetasakaalu, aitavad säilitada vere keemilist koostist (soolad jm) Kusejuhad-Uriin liigub nende abil põide. Põis-Kogub uriini ja väljutab kusiti kaudu. 17. Organid, mille abil eritatakse, kuid ei kuulu erituselundkonda 1. Nahk-(higinäärmete kaudu eritatakse vett ja soola.) 2
Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad ja jätkub valkude ning süsivesikute lõhustumine ensüümide toimel. Peensooles lõpeb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustumine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse. Jämesooles imenudb vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse. Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. 8. Seedenäärmete ülesanded. Ensüümid, mida nad eritavad. Vastus: Süljenäärmed eritavad sülje amülaasi, mis alustavad süsivesikute suhkruks lõhustamist. Maoseinte näärmed eritavad maonõre. Pepsiin alustab koos soolhappega valkude lagundamist. Maks muudab kaksteistsõrmiksooles rasvad rasvatilkadeks. Kõhunääremenõre jätkab kaksteistsõrmiksoolesvalkude, suhkrute ja rasvade lagundamist. Peensoole seinad muudab peensoole ensüümide abil rasvatilgad glütserooliks ja
1.6. Peensool. Maost liigub osaliselt seedunud toidukört edasi peensoolde. Selle algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks, kus toimub suur osa seedimisest. seda põhjusel, et sinna suubuvad olulised seedenõred - maksa- ja kõhunäärmenõre. Peensooles muudetakse toit lõplikult imenduvaks, mille järel see imendub e. absorbeerub kas vere- või lümfisoontesse. Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind. 1.7. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu, küll aga pidev vee tagasi imendumine verre. Seedimata toidumass muutub seetõttu üha tahkemaks. Kui vee tagasiimendumine on häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikaajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid. Tervisele on ebasoodne ka kõhukinnisus. See häda tabab neid inimesi, kes söövad liiga vähe taimesaadusi (saavad liiga vähe kiudaineid). Kõhukinnisuse
2. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi 3. Mao lihaste liikumine segab toidu maonõrega. Lõhustumine toimub soolhappe ja pepsiini mõjul. 4. Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja lipaasi koostöös rasvad ja jätkub muude ainete lõhustumine. 5. Peensooles lõpeb lõhustumine. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse, ülejäänud verre. 6. Jämesooles imendub vesi seedimata jääkidest pidevalt vereringesse. 7. Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. Maol on mitu ülesannet: · Lihaselised seinad liiguvad pidevalt ja segavad toitu maonõrega · valkude seedimine · toit säilitatakse, et väljutada seda vaikselt peensoolde · valgud kalgenduvad soolhappe mõjul, pepsiini toimel lagunevad Peensool: · algab rasvade lõhustumine · peensoole ensüümid, kõhunäärme nõre, maksa nõre(sapp) · Kõhunääre: neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi; ensüümid
Naised ja tüdrukud valmistavad perele süüa, kuigi paljud noored mehed õpivad söögitegemist. Kuna paljudes kodudes puudub külmkapp, siis käivad enamus inimesi turul mitu korda nädalas, et toitu osta. Põhitoiduks on peamiselt tärklisest tehtud puder, mida süüakse kastmega, mis sisaldab köögivilju ja liha või kala. Toitu valmistatakse vähemalt 2 korda päevas: keskpäeval ja õhtul. Hommikusöögiks võib olla ülessoojendatud toidujäägid, mis on jäänud üle eelmise päeva söögist, või söök, mis ostetakse teeäärsetelt kauplejatelt. Lõunas on peamised tärkliseallikad riis, mais ja manioc; hirssi, sorghumi ja maguskartulit eelistatakse kesk ja ida kogukonnas. Kastmetes kasutatakse gumbot, tomateid, kõrvitsaseemneid, pähkleid, baklazaani, paprikaid ja teisi köögivilju. Kaunviljadest tehakse kõrvalroogi. Soistel ja vesitel aladel kasutatakse toitudes ka porgandeid, rohelisi ube ja lehtsalatit.
Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Magu toidu segamine, toidu soojendamine. · Peensool toitainete imendumine verre. Kaksteistsõrmiksool valkude, rasvade, suhkrute lagundamine. -Maks toodab sappi, mis aitab seedida rasvu. -Kõhunääre Suhkrute ja valkude seedimine. -Jämesool seedimata toidujäägid, toitainete imendumine verre. 9. Mis on sisenõrenäärmed hormoonid? .. ehk endokriinsed näärmed, sünteerivad hormoone otse verre. Hormoonid reguleerivad ainevahetust, organismi talitlust ja protsesse. · Humoraalne NS-i regulatsioon · Ajuripats ehk hüpofüüs kasvuhormooni teise hormooni sisenõrenäärme kontrolliks · Käbikeha ööpäevased rütmid
Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imendumispinna suurendamiseks on soole seinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad ka soolehatud. Need annavad soolele sametise välimuse. Peensooles jõuab seedimine lõpule. Jämesool *Sisaldis on poolvedel, kuid kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mida organism ei kasuta, need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Maks *Asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus. *Toodab sappi- ei sisalda seedeensüüme, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. *Maksa küljes paikneb sapipõis-seal võivad tekkida ka sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. *Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest *Maks on toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud ülemäärase glükoosi varuaineks. Kõhunääre
mikroobide eest. sülg – sisaldab amülaasi. Sülg muudab toidupala libedaks. magu – seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Maost liiguvad toitained edasi peensoolde. maks – Toodab sappi, puhastab verd. sapp – muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. soolestik – seedekulgla lõpuosa. peensool – toit seeditakse lõplikult. jämesool – eemaldatakse tahked toidujäägid närvisüsteem – võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. peaaju – juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. seljaaju – vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks,
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused. Ümarussid: Solge, naaskelsaba, keeritsuss. Nt. SOLGE Solkme keha katab paks kest e. kutiikula, mis kaitseb ussi soole seedenõrede hukatava toime eest. Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb päraku...
Kui aga koduaias pole mingil põhjusel kompostihunnikut ja ka jäätmeid tekib vähe, võib kaevata maasse, näiteks viljapuu alla augu, kuhu kallate ämbri sisu ning katate selle mulla või rohumättaga. Õige pea hakkavad seal vilkalt tegutsema vihmaussid. Kompostimaterjaliks sobivad paljud köögijäätmed: kartuli ja köögiviljakoored, kohvipaks koos filtritega ja teejäägid, pühkmed, veeslagunev majapidamispaber, toidujäägid ja hallitama hakanud leib. Viimane küll patuga pooleks, sest lugupidamisest leiva vastu peaksime seda poest ostma vastavalt söömisvajadusele. Korralikult kuivatatud leivasaia ülejäägid tuleks aga viia näiteks maale vanemavanaisa või peretuttavate loomadele. Ka lapsi tuleks juba maast madalast «rohelise» eluviisiga harjutada ja neile selgeks teha, et õunasüdamed,
Toidunõusid võib pesta hea ventilatsioon nõudepesumasinas või käsitsi. lihtne puhastada Nõudepesumasinas tuleb pesta valmistajatehase kasutusjuhendi järgi. temperatuur külmikus +2- +60 C külmkambris 180 C Käsitsi pesemisel kaheosaline kraaanikauss. Pesemise protsess: hoida uksed suletuna 1. Eemaldada nõudelt toidujäägid hoida toit kaetuna 2. Pesta kraanikausi esimeses osas + 40 o kuni teisaldatavad riiulid +50o C vees, millele on lisatud nõudepesuvahend 3. Nõud loputada kraanikausi teises osas voolava vee all + 650 C või kuumema veega 4. Nõud panna kuivatusestile Ei tohi: · Asetada külmikusse sooja toitu · Hoida avatud konservikarpe
Keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu, alaküljel on imiussidel üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. Iminapad on moodustunud keha eesotsas asetseva suu paksenenud servadest. Üks tuntumaid imiusse on maksa-kakssuulane. Maksa-kakssuulane kinnitub iminappade abil peremees-organismi maksa külge ning toitub peremehe verest ja maksarakkudest. Seedeelundkonna moodustavad neel ja tugevasti hargnenud umbne sool. Tahked toidujäägid väljutatakse suu kaudu. Hargnenud sool täidab ka toitainete jaotusaparaadi ülesannet. Vedelad jääkained väljutatakse organismist umbtoruneerude kaudu. Hingamis- ja ringeelundid lameussidel puuduvad. Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sidekoega. Selles paiknevad siseelundid ning varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik, millel pole küll kindlat liikumissuunda, kuid selle ülesanne on sarnane kõrgemate organismide verega.
imendumine organismi d) aktiveerub lipolüüs. 3. Soolenõre: sisaldab a) peptidaase, mis lõhustavad valke aminohapeteks; b) maltaasi, mis lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; c) lipaasi, mis lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rütmiline segmentatsioon. Peristaltilised lained: levivad piki peensoolt jämesoole suunas. Aeglane laineline protsess. Vastupidine peristaltika = okserefleks. Peristaltilised tõuked: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi .Seedimist
-toidu segamine; toidu soojendamine; maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke; maohape hävitab mikroobe. Peensool on kurrulise ja hatulise sisepinnaga ja seal imenduvad toitained verre. 12sõrmiksoola liigub toit maost, valkude rasvade, suhkrute lagundamine ja toitainete imendumine. Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas, seal toimub suhkrute ja valkude seedimine. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Suuõõs->neel->söögitoru->magu->peensool->jämesool- >pärak Erituselundkond Kõrvaldab ainevahetuse jääke: nahk, kopsud, soolestik, neerud. Nahk:Higinäärmete kaudu eemaldatakse kehast vesi ja soolad e higi. Kopsude kaudu eemaldatakse süsihappegaas. Jämesoola kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. Kaks neeru asuvad kõhuõõnes ja need filteerivad jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilanssi tasakaalus, aitavad
Kui madala veresuhkru sümptomid jäävad tähelepanuta ja laps ei saa magusat, võib olukord halveneda, lapsel tekib uimasus, segasus, teadvusekadu ja krambid. Esmaabi : Teadvuseta lapsele ei tohi jooki ega sööki panna suhu - lämbumisoht. Kutsuda kiirabi, öeldes, et tegemist on teadvuse kaotanud diabeeti põdeva lapsega Süstida lihasesse glükagooni (lasteaialapsed 0,5 ml, koolilapsed 1 ml) . Keerata laps küljeli ja eemaldada suust toidujäägid, juhul kui laps on oksendanud. Maailmas on 440 000 alla 14-aastast last, kellel on I tüüpi diabeet. Igal aastal haigestub I tüüpi diabeeti 70 000 alla 14-aastast last. Keskmiselt haigestub diabeeti 200 last päevas. Laste haigestumus I tüüpi diabeeti kasvab 3 protsenti aastas, koolieelikute hulgas aga isegi 5 protsenti aastas.
13) Kus paikneb jämesool ja millistest osadest see koosneb? - Jämesool järgneb peensoolele ja moodustab seedekulgla lõpposa. Jämesool algab paremas niudepiirkonnas paikneva umbsoolega, mille otsast lähtub ussripik ning läheb üle neljast osast koosnevaks käärsooleks ja lõppeb pärasoolega. Jämesoole üldpikkus on 1,5-2 meetrit. 14) Mis on jämesoole põhifunktsioonid? - Peensoolest liiguvad seedimata toidujäägid jämesoolde, kus nad bakterite toimel osaliselt lõhustuvad. Jämesoole põhifunktsiooniks on vee ja vees lahustunud vitamiinide ning mineraalainete imendamine, roojamassi vormimine ja väljaviimine organismist. 15) Kirjelda maksa asukohta teiste elundite suhtes. - Inimkeha suurim nääre. Maks paikneb kõhuõõne ülaosas põhiliselt paremas roidealuses piirkonnas. 16) Mis ülesanne on maksasagarikel?
mass (PRP), mis koosneb lipiididest ja polüsahhariididest. Hambaladestuste klassifikatsioon: 1. Mineraliseerunud ladestused · Supragingivaalne hambakivi (krooni gingivaaalses kolmandikus, proksimaalsetel pindadel, lohkudes, fissuurides) · Subgingivaalne hambakivi (hamba ja epiteeli kinnituspinnal, igemetasku valendik) 2. Mineraliseerimata ladestused · Pelliikel (hambaemaili kile) · Mikroobne katt (katt+toiduosakesed) · Toidujäägid Hambakatu teke · Peliikli teke (0-4 tundi)- emailipinnal hüdroksüapatiidireakiivsete valkude ja mikrobiaalsete produktide selektiivsel adsorptsioonil.Koostis: glükoproteiinid, albumiin, lüsosüüm, -amülaas, IgA, Pro-rikkad valgud, mutsiin. · Primaarne kolonisatsioon (0-24 tundi)- bakterite kinnitumine peliiklile van der Waalsi jõu ja elektrostaatiliste jõudude abil (S.sanguis, S.mutans, S. Mitis, Actinomyces, A
Me peseme end iga päev ja käsi peseme mitu korda päevas, kuid mõtleme harva sellele, kas oleks vaja puhastada soolestikku. Kui kanalisatsiooni voolavad iga päev rasvad ja jäägid, siis torud ummistuvad ja neid tuleb regulaarselt puhastada. Midagi sarnast toimub ka meie seedetraktiga kui läbi selle liigub iga päev rasvane toit, liiga palju piimatooteid, liha ja muid toiduaineid, mis võivad sisaldada mürkaineid, siis kogunevad seal toidujäägid. Kui te lasete nendel toidu laguproduktidel seal koguneda, siis võite kokku puutuda autointoksikatsiooniga (enesemürgistusega) ehk seisundiga, mis tekib organismi poolt ainevahetusjääkide soolestikust omastamise tõttu. Mis on elutegevuse produktide jäägid? Selle terminiga tähistatakse mittelahustunud ja töötlemata aineid, mis moodustuvad praktiliselt kõigis organites, aga peamiselt jämesooles, maksas ja neerudes ehk eritussüsteemi organites. Üheks meie organismi tähtsaimaks funktsiooniks on selle ...
Seedeelundkond algab suuavaga is paikneb pikisooned ja ringsooned keha eesosas.Torujas seedesüsteem läbib Vereringe on vihamaussil suletud.see kogu keha ja lõpeb sabaosas tähendab et veri voolab kogu oma teel pärakuga.erinevalt ainuõõsetest liigub toit veresoontes.kogukeha läbivad pikisooned on läbi keha ühes suunas,järk-järgult igas lülis ühendatud ringsoonega.südant seedudes.Nii ei segune toit ja toidujäägid vihmaussil pole.südamena talitlevad ning rohkem toitaineid imendub läbi soole eesmised ringsooned,mis kokkutõmbudes seina organismi.seedimisjäägid eritab vere liikuma panevad.veri kannab toitaineid vihmauss pärasku kaudu. ja hapnikku rakkudesse ja SHG neist välja. Vihmaussil on peaaju,kõhtmine närvikett Vihmauss hingab läbi naha ning nahas meeleelundid Vihmauss hingab naha
neitslikud lemmikud. Ka naised ja lapsed pälvivad paradiisiõndsuse. (Schimmel 200:18) 9. 2. Keeld Haram * Enesetapp * Eutanaasia * Abort * Homoseksualism * Alkohol * Narkootikumid * Jahipidamine ja loomade tapmine lõbuks ajaviiteks. * Loomade tapmine valel viisil ( loom peab olema tapetud õigel viisil rahulikes tingimustes tuleb loomal terava noaga kõri läbi lõigata nii, et loom ise seda protsessi ei näeks.) * Sealiha ja kõik sealiha sisaldavad tooted. * Toidujäägid tuleb anda kas vaestele või sööta kodu lähenduses elavaid linde ja loomi. 14 9.3. Mosee Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure. Pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist
selleks otstarbeks spetsiaalselt kujundatud. Need liiguvad masinas kiire vooluna ja paiskuvad tugevasti vastu potipõhja ning eemaldavad selle külgedele ja põhja kõrbenud või kinni kuivanud toidujäänused. Pestavaid nõusid ei ole vaja enne graanulpesumasinas pesemist leotada, lahtised toidujäägid tuleb vaid maha kraapida, nii välditakse pesuvee tarbetut määrdumist (Rekkor et al. 2010: 66). Masina käivitumisel hakkab pesukorv pöörlema ja pesuprogramm algab graanulpesuga. Graanulpesu järel toimub graanuliteta pesu. Enne lõpploputust tsentrifuugitakse nõusid suure pöörlemiskiirusega, mis eemaldab nõudelt terad ja pesuvee. Lõpploputusele järgneb lõpp- tsentrifuugimine, kus pesukorvi pöörlemiskiirus kasvab ning väiksema loputusvahendi
võimalikult kiiresti edasi (välja) lükata. Kuna toidu ja sooleseina vahelise kontakti aeg lüheneb, jääb roojamassidesse rohkelt seedumata toiduosiseid. Jämesoolepõletike (peamiselt soole bakternakkuste) korral imendub läbi põletikulise sooleseina vähe vett ja soolesisu jääb vedelaks. Ka ei ole soolesein põletiku korral eriti venitatav, seega mahutab sool jääke normaalsest oluliselt vähem. Toidujäägid venitavad soolt, venitamine on valus, sool tõmbab kokku, püüdes ärritajast vabaneda. Selle tagajärjeks on sage roojamine, väljaheide on vesivedel, mahult vähene. Roojamisele eelnevad ja sageli ka kaasnevad kramplikud valud vasakus kõhupooles ning lahkliha piirkonnas. Sageli on kombineeritud nii peensoole kui jämesoole tüüpi kõhulahtisus Kõhulahtisusega kaasnevad sümptomid: Viirustest põhjustatud nakkusliku kõhulahtisuse korral esineb peamiselt nõndanimetatud
· Patsiendi hoolduse vahendid. - Võimaluse piires varustatakse palat vajaminevate uuringu- ja põetusvahenditega. - Korduvkasutusega protseduurivahendid: esmane desinfit. palatis saadetakse edasiseks töötluseks. · Toitlustamine - Piisav masinaga nõudepesu kuuma vee ja des. vahendiga. - Serveerimiskandik alkoholiga - Ühekordsed toidunõud jäätmekotti - Tahked toidujäägid jäätmekotti, vedelikud kanalisatsiooni. · Pesu - Pakitakse palatis kilekotti - Piisab tavaliselt haigla masinapesust · Patsiendi vedu Võimalusel kõik protseduurid palatis, transportimisel rakendada kõiki kontaktisolatsiooni puhul kehtivaid nõudeid. · Eritised, jäätmed - Ekskremendid otse kanalisatsiooni - Igal patsiendil oma uriinipudel ja siiber kaitstult osakonna desinfetsiooni pesumasinasse, seejärel tagasi patsiendile
imendumine organismi d) aktiveerub lipolüüs. 3. Soolenõre: sisaldab a) peptidaase, mis lõhustavad valke aminohapeteks; b) maltaasi, mis lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; c) lipaasi, mis lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rütmiline segmentatsioon. Peristaltilised lained: levivad piki peensoolt jämesoole suunas. Aeglane laineline protsess. Vastupidine peristaltika = okserefleks. Peristaltilised tõuked: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi
rühma: röövkalad ja lepiskalad. Lepiskalad on segatoidulised, röövkalad aga võivad teisi kalu tervelt alla neelata. Röövkalade lõugadel on tavaliselt teravad, sissepoole kalduvad hambad. Röövkalad neelavad oma saagi tavaliselt tervelt alla, mistõttu on neil suhteliselt suur suu. Neil on ka suur neel, veniv söögitoru ja magu. Suust liigub toit neelu ja söögitoru kaudu makku. Toidu seedimine algab maos, ning jätkub sooles maksa ja kõhunäärme poolt eritava nõre abil. Seedimata toidujäägid väljutatakse päraku kaudu. Vedelad jääkained eritatakse erituselundite-neerude kaudu. Lepiskalade suu on väiksem, söögitoru pole veniv ja peensool on tunduvalt pikem. (Kalade toitumine; Toidu vastuvõtmiseks ja seedimiseks on seedeelundid) 12 Kalade kaitse Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väikseimgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. Sellepärast on oluline hoida veekogusid puhtana. Sinna ei tohi
10. Neutraalne puhatusaine sobib roostevaba terase puhatamiseks. 11. Imikupesu pesemiseks sobivad looduslikud pesuained. 12. Seepidel on eriti hea mustuse lagundamise võime pehmes vees. 13. Ühekordse kasutusega puhatuslapid on hügieenilised. 14. Mikrokiudlapid puhastavad ilma aineta ja korduskasutatavad. 15. Kuiv-ja poolniiske puhastusmeetod on kõigile vett-taluvatele pindadele kõige sobivaim. 16. Toidunõude pesemisel tuleb eemaldada toidujäägid, grupeerida (klaasid, tassid, taldrikud, noad, kahvlid, lusikad, toidu serveerimisnõud, toidu valmistamisnõud) ja puhastuvee temperatuur 40 kraadi. 17. Toidunõud peaksid olema vähemalt 1 minut loputusvees ja loputusvee temperatuur peaks olema 60-70 kraadi. Loputusvett tuleks vahetada. 18. Köögi puhtusest sõltub toidu kvaliteet ning eriti hoolikat puhastamist vajavad toiduga kokkupuutuvad pinnad. 19. Pliiti peab puhastama iga toidukorra järel. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
