Toiduahel
Päevalill -> lehetäi -> tigu -> hiir -> siil -> rebane
Kord imelisel päikselisel päeval, seitsme maa ja mere taga, puhkes õide kaunis päevalill. Ta oli
kollane kui päike ning kõrge kui Eiffeli torn.
Päevalille lehe peal elas mõnusat elu roheline lehetäi. Söögist tal puudust ei olnud, sest taim oli ilus
ja tugev. Nii oli ta elanud kauni taime varjus alates hetkest, mil nägi ilmavalgust.
Kuid lehetäi ei saanud nautida oma elu kaua. Tema ligi roomas kavalate plaanidega tigu. Tigu oli
läbinud sihikindlalt kahe aasta jooksul 10 meetrit. Pikast rännakust väsinuna leidis ta endale maitsva
kõhutäie. Selleks osutus eluterve ja mururoheline lehetäi. Pistnud lehetäi põske, peesitas tigu
pahaaimamatult edasi päevalille lehe peal.
Kuid ega hiirgi maganud. Hiir oli juba pikka aega jälginud tigu ning kuna oli parajasti lõunaaeg,
otsustas hiir teo magustoiduks nahka pista. Oli see alles magus amps! Magusaim tigu, mis hiir eales
saanud oli!
Kuid va...