M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Aga kui ta paati
nägi,
siis see nähtavasti ei meeldinud talle; ta ütles, et ühele on see suur küllalt, aga kahele kindlasti
mitte. Ma lohutasin:
«Oh, ärge kartke, härra, paat kandis meid kolmekesi väga hästi.»
«Kuidas kolmekesi?»
«Noh, mina ja Sid ja -- ja -- ja püssid; seda ma tahtsin öelda.»
«Oo,» hüüdis ta.
Ta pani jala paadiservale ja õõtsutas paati; raputas siis pead ja ütles, et otsib parem mõne
suurema. Aga kõik paadid olid lukus ja toetis; viimaks ta istus mu paati, ütles, et ma teda
oodaku või veel küttigu või parem mingu koju ja valmistagu teisi üllatuse vastu, kui tahan.
Aga
ma ütlesin, et ei taha. Juhatasin talle, kust ta parve leiab, ja ta läks.
Akki tuli mulle mõte. Ütlesin enesele, et mis siis, kui ta jalaga kõhe hakkama ei saa? Kui see
kestab kõhn või
41. P E A T Ü K K
481
neli päeva? Mis siis teha? Vedelda ja oodata, kuni teised asjast teada saavad? Ei, ütlesin
endamisi, tean, mis ma teen