Enda kui õppija analüüs
Niisiis hakkasin õppima sotsiaaltööd.
Motivatsioon selleks oli olemas, ma teadsin päris kindlalt, et see on täpselt minu jaoks ja kui
ma sellel teemal ükskõik kellega rääkisin, siis kõik kinnitasid seda oma positiivse
arvamusega, et ma sobin väga hästi sellele erialale. Minu eesmärgiks ei ole saada mingiks
ametnikuk, mulle meeldib minu töö mida ma hetkel teen ja seda tööd teen ma südamega.
Väga suureks toeks ja motivaatoriteks on minu enda lapsed. Kõik kolm, toetavd mind
igakülgselt ja kui mul on raske ja jõud hakkab otsa saama, siis on nead need, kes mind jälle
tagant utsitavad ja mitte mingil juhul ei taha nad, et ma kooli poolelei jätaks.
Millised olid siis minu ootused ja hirmud? Hirmud olid suuremad kui ootused, ei osanud ma
siis veel eriti midagi oodata, kuid hirm oli küll ja mitte väike, sest oma olekult ei olnud ma
eriti julge inimene. Juba see, et mul on vanust tublisti üle viiekümne, paneb mõtlema, kas on
annaabi.ee 
