suitsetamise lopetamisse, mis omakorda voib olla mojutatud uskumustest, et suitsetamise lopetamisel on positiivsed tagajarjed. Vaga oluline on teada, et inimestel tekib kavatsus lopetada suitsetamine ainult siis, kui nad tajuvad, et suitsetamise negatiivsed tagajarjed puudutavad konkreetselt neid endid. Suitsetaja voib olla kull teadlik ja veendunud, et suitsetamine on uldiselt ebatervislik, kuid arvab, et temal isiklikult on toenaosus kannatada suitsetamise negatiivsete tagajargede tottu vahene. See uldine teadmus ei mojuta sel juhul aga inimese suhtumist oma kaitumise muutmiseks. Planeeritud käitumise teooria Planeeritud käitumise teooria on Ajzeni poolt (1988) täiendatud põhjendatud tegutsemise mudel. Planeeritud käitumise teooria jargi eelneb käitumise muutusele kontrollitunnetus, mis on sarnane enesetõhususe kontseptsioonile. Mudeli jargi mõjutab kontrollitunnetus kaitumise muutmise kavatsust.
lisaks veel sellega paaris olev vaiksem kromosoom. See nimetati Ykromosoomiks. Isastel ja emastel oli kromosoomide arv vordne. See soomaaramise XX-XY-susteem on levinud paljudel liikidel: putukatel, imetajatel, paljudel taimedel ning ka inimesel. Nii XX-X0 kui ka XX-XY-susteemi korral on isane heterogameetseks sugupooleks (moodustab kaht tuupi sperme -X0 voi XY), emane aga on homogameetne (koik munarakud sisaldavad X-kromosoomi -XX). Kuna X-ja Y -kromosoomidega spermide moodustumise toenaosus on vordne (50%), siis peab ka isas-ja emassugupoolega jarglasi sundima vordselt. Ka tegelikkuses on see nii. Sugukromosoomidega maaratakse primaarsed sugutunnused (sugunaarmete ehk gonaadide areng). Lindudel, roomajatel ning kaladel ja liblikatel on heterogameetseks sugupooleks emased. Selleks, et eristada sellist soomaaramise tuupi eelnevatest, tahistatakse nende sugukromosoome e gonosoome isastel ZZ ja emastel ZW. Ligilahedane sellele soomaaramise
annaabi.ee 
