"Palun jäta uksed valgeks. Uksed on ALATI valged!" anus mind ema, kui asusin kodus hiljuti esikut remontima. Olin varunud kaks potti värvi, ühe heleda tibukollase, teise veidi tumedama. Mõte kollastest ustest viis mu ema meeleheitele. Sellest hoolimata viisin ma oma missiooni lõpule. Äge seisukohavõtt tekitas aga minus huvi eestlaste seas laialt levinud värvi- eelarvamustest. Ära hangi endale erksavärvilist mantlit, mööblit - tüdined neist ruttu ära. Toauksed ja aknaraamid olgu alati valged. /---/ Mida vanem eit, seda roosam kleit. Sinine on venelaste värv - eriti aknaraamidel ja majafassaadidel. Mürkroheline ja potisinine. Heleroheline ja roosa on tittedele. Kollane, oranz on röögatud ja annavad tunnistust vähe arenenud maitsest. Punane on kommunistidele. Üle ei jää kuigi palju - valge, hall, must, beez ja pruun. Nende suhtes ei teki enamasti vastuväiteid - need on üldtunnustatud "maitsekad" värvid nii riietuses kui ka kodukujunduses
«Ja mitte ainult üks paar. Kokku kolm, justkui oleks kolm inimest toas olnud!». Väga vihaselt ründab poltergeist ka Kristiina voodit. «Alles ta kergitas voodit koos tüdrukuga. Eile hommikul, kui kedagi kodus polnud, viskas aga kapi ümber,» näitab Evi mööblitükke, mis poltergeist kohalt nihutanud või lausa mööda korterit lennutanud Et Evi jutt ringi lendavast kodukraamist pole pelk jutt, kinnitavad täkkeid täis toauksed. «Uste vastu on kõikvõimalikud asjad lennanud. Kolme kuuga on iga päev purunenud 3-4 asja. Näiteks olen ilma jäänud kolmest seinakellast ja raadiost. Köögis on toit külmkapist välja kistud ja pliidilt maha lükatud. Esikus raske pesukorv korduvalt pikali olnud...» ei lõpe Evi ahastus. Kord läinud Evi esikusse ning palunud vaimul pesukorv uuesti püsti tõsta. «Läksin vahepeal kööki ja tagasi tulles oligi see jälle püsti. Kuigi vale koha peal,» imestab naine.