Aafrika muusika
rituaalidel (suhtlemine jumalate ja esivanemate hingedega jm).
Musitseerimine on ühistegevus, millest võtavad osa kõik hõimu
liikmed. Muusikat esitatakse peamiselt vabas õhus: tänavatel,
hoovides või külaväljakutel. Muusika levib Aafrikas peamiselt suulise
traditsioonina.
Tähtsaim väljendusvahend Aafrika muusikas on rütm. Seetõttu
on eriti olulisel kohal kõikvõimalikud erinevate kõlavärvidega
löökpillid, millel esitatud ostinaatsed rütmimudelid annavad
muusikale sageli sugestiivse ja maagilise värvingu. Korraga võivad
kõlada ka erineva meetrumiga rütmimudelid, millest sünnib
polürütmia. Viimane nähtus peegeldub nii muusikas kui ka tantsus,
kus iga tantsija (või grupp) võtab oma liikumise aluseks erineva rütmi-
ostinato. Tihti tantsijad ka laulavad ning kaasa kõlavad nende kehade
või käte külge kinnitatud kellukad ja kõristid. Väga laialt on levinud
kehapilli kasutamine: helisid tekitatakse käteplaksude, jalamatsude,