taga peituvad praeguselgi sõjatandril nurjatud, hirmunud poisikesed, kes paljudel teistel hetkedel on kas lihtsalt surnud või siis sõjast laastatud, katkised inimesed, kes kogevad aeg-ajalt argipäeva õnne. Ja sedasi vapruse maskideta pälvivad nad meie kaastunde. Eks ta ole. Naljaka ja murettekitavana mõjub selle raamatu juures üks kentsakas tõsiasi: nimelt ei leidu selles ühtegi naistegelast, kel oleks muud funktsiooni kui innustada mehi neile tittesid tegema, või kelle IQ ületaks 110 punkti. Nad on tundelised, pealiskaudsed, isukad ja veetlevad olevused, kes peavad meelsasti sõjaveterane kangelasteks ja on valmis neile anduma, tänulikud, et mõni selline neid peaks tahtma. Tundsin lugedes kõhedust, et ainsad päriselt reaalsust tajuvad tegelased, kellega end samastada, olid selles raamatus (peale autori enda) vaid rohelised mehikesed Tralfamadore'i planeedilt. Feminist minus pidi pettuma.
KUUL Ohhoo! Kas hakkame pidu pidama? NIKOLAI Ei. Joome lihtsalt need viinad ära ja läheme tööle. KUUL Täna tahaks puhata oma uues kodus. Joovad viina LUMI Jah, palju on veel ebaselge. Kuhu näiteks minu omadel raha oli peidetud? SOLK Aga mul see uus kell tagus iga tund. Olin öö läbi üleval. Keerasin kogu aeg 12 peale tagasi. Laulavad NIKOLAI Mul on jälle 12 tuba vist. Kuradi kõle on seal üksinda. Tuleb vist noorik majja võtta. SOLK Nüüd kus jalad all, võib iga öö tittesid treida. KUUL Aga kui me need viinad ära joome, siis pärast pole võtta. Lõhkusin oma uue puskarimasina ka ära. NIKOLAI Milles küsimus? Lähete poodi. KUUL Mille eest? Palka pole ju saand. NIKOLAI Lapsuke, sa oled ika täitsa rumalukene. Lähed poodi ja ütled üks viin ja vorst ja… võtadki. KUUL Lihtsalt? NIKOLAI Jah. Täiesti jumala muidu. 44 Naeravad Nii
annaabi.ee 
