Luuletused
Ei kaja vastukaja kimedust.
Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges.
Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges.
Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed.
Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?...
Ees sünge valvur langetamas piiki:
võid astuda - võid jääda Nimetuse riiki.
Betti Alver
Puust palitu
Päike paistis, kaste hiilgas,
vidutas vihma veidike,
pojuke mängis memme põlvel,
seljas titekleidike.
Juba need julged jõngerjalad
jooksid joovikarabani.
Tuli rätsep, õmbles riided,
nikerdas nööpaugud nabani.
Oli see hunt, kes äkki huikas,
tusar tihniku asukas?
Nooruk sõitis laia laande
karuses killa-kasukas.
Kihas taplus, loitsid leegid,
suitsesid sõja-kerised,
mehepoeg vaarus keset välja,
vammused veidi verised.
Memmele jäid tühjad nurgad,
taadile hobuste talitus,
annaabi.ee 
