AstronoomiaMM.
Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat
Io, Europa, Ganymedese ja Callisto.
Saturnile on iseloomul rõngaste olemasolu (paksus mõni kilomeeter, laius võrdne Maa
läbimõõduga). Rõngas moodustab orbiidiga nurga 27o ja seetõttu muutub vaatenurk 30-aastase
tiirlemisperioodi jooksul tunduvalt. Saturni rõngas ei ole pidev. Sisemised kihid pöörlevad
kiiremini, mis on kooskõlas ka Kepleri III seadusega. Saturni suurimal kaaslasel Titanusel on
atmosfäär, mis koosneb lämmastikust ja metaanist. Ta asub Päikesest 9,5 astronoomilise ühiku
kaugusel, 95 Maa massi, mis teeb Saturnist kõige väikseima tihedusega planeedi Päikesesüsteemis.
Rõngad koosnevad väga väikestest jää- ja kivimiosakestest. Saturnil on üle 60 kaaslase, millest
kahel - Titaan ja Enceladusel- on avastatud ka seismilist aktiivsust. Titaan on Päikesesüsteemis
annaabi.ee 
