Eudaimonia - õnn
nnelikkuse ja vhima vahel? Arvan, et see on meie, iga inimese, endi teadmine
ja valik, mida oma nnelikkusega peale hakata ja ka muu heaga.
eldakse, et tkoht tagab meile kindlustunde ja rahulolu ning julgen
elda, et ka kool teeb seda meiega. Kus me oleksime, kus me istuks, kus me
armastaks ja kas me ldse teeks seda, kui poleks ei kooli ega ka td. Mitte,
et ma kikides lastevanemates kahtleksin aga ei usu, et nemad oleks suutnud ja
viitsinud meid les kasvatada ja petada, kuniks tiskasvanuiks saame. Selle
eest peaksin riigile tnulik olema, et me pole seal, kus me olla ei tahaks,
niteks Aafrika krbe piirkonnas. Sealsed lapsed annaksid palju, kui mitte
kik, et kool oleks hommikust lunani. Sealsed tiskasvanud sidaksid kasvi
tunde, et juda tle, mille eest ka makstakse. Usun ja loodan, et nende nn
on suunatud perekonnale.
Perekonna olemasolu on nn ning on kahju, et paljud sellest aru pole saanud
vi halvimal juhul seda isegi tundnud. Esimesel tahaksin tuua niteks