Naftat nimetatakse ka maaõliks. Ta on põlev maaavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv vedelik; küttevärrtus 43,5-47,0 MJ/kg, hangumistemperatuur 60 25 kraadi, tihedus 0,73 -1,04 Mg/mkuubis, sisaldub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos gaasiliste süsivesinikega (n.-kõrvalgaas). Keemiliselt koostiselt on nafta parafiinsete, nafteensete ja aromaatsete süsivesinike segu, milles leidub ka orgaanilisi väävli (tioolid, sulgiidid, tiogeenid, tiofaanid) hapniku (nafteenhapped, fenoolid, tõrvained) ja lämmastiku ühendeid (püridiini ja kinoliini derivaadid). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni
..400 mg/l ja enam, orgaaniliste hapete soolad, jt), mehhaanilised lisandid (saviosad, liiv, lubjakivi). Süsivesinikkoostis: põhiliselt alkaanid (tavaliselt 30 %-35 %), harvem 40 %-50 %, nafteenid (25%-75 %). Vähemal määrala aromaatse rea ühendeid (10 %-20 %, harvem 35 %) ja sega- e hübriidtüüpi, nt parafiin-nafteen, nafteen-aromaatsed. Heteroaatomilised komponendid on: väävlitsisaldavad- väävelvesinik H2S, merkaptaanid, mono- ja disulfiidid, tiofeenid, tiofaanid, aga ka polütsüklilised jt (70-90 %), millised kogunevad nafta destillatsiooni jääkproduktidesse- masuuti ja gudrooni, lämmastikkusisaldavad - ülekaalukalt püridiinirea homoloogid kinoliin, indool, karbasool, pürool, aga ka porfiriinid (kontsentreeruvad rasketesse fraktsioonidesse ja jääkidesse); hapnikkusisaldavad - nafteenhapped, fenoolid, vaikasfalteenained jt. Põhiosa naftast moodustavad mitmesugused küllastunud süsivesinikud. Nende molekulid võivad
annaabi.ee 
