jada Kaar (arc) - käänupunktita kõverjoon Marker (marker) - tingmärkide ühenduspunktide asukoha näita- miseks kasutatav osuti Tingmärgi esitusviis - tingmärgid peavad edastama infot objekti otstarbe või objektile esitatavate erinõuete kohta Kujundamise käik - tingmärgi kujundamisel tuleb arvestada: · kirjeldust selle kohta, mida tingmärk peab esitama · nõudeid, mis arvestavad tingmärgi esitamise iseärasusi · järeldusi, mis tulenevad tingmärgi pööramisest, peegeldamisest ja mõõtkavast · asjaolu, et funktsionaalselt seotud tingmärke tuleb kujundada tingmärkide perekonnana
60617-1, kahendloogikaelementide tingmärke käsitlev standard EN 60617-12 ja analoogelementide standard EN 60617-13. 2(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4.1. Voolu ja pinge liigid Tabel 1.4.3. Ühendused ja klemmid Tingmärk Kirjeldus Tingmärk Kirjeldus Alalisvool Ühenduspunkt Näide: kahe poolusejuhiga ja või 2/M 110 / 220 V keskjuhiga alalisvoolusüsteem Kui ühenduse olemasolu on
Takistuse sõltuvust ainest väljendatakse mõistega eri takistus. Eritakistus on f.s - tähis roo | valem roo = R x (S / l) | ühik 1oom x m. Vooluringis saab reguleerida vooluringitugevust muutes pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Takisti- kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. Takisteid kasutatakse elektroonikaseadmetes (arvuti, raadio jm) ka seadmetes millel on elektrimootor. Takisti tingmärk - Reostaat- juht mille takistuse väärtus on muudetav. Kasutatakse vooluringi takistuse ja voolutugevuse muutmisel. (hääle tugevus)elektriseadmete reguleerimiseks. Reostaat koosneb pikast traadist mida saab vooluringiga ühendada. Ühendatakse klemmi või klemmide abil. Reostaati iseloomustatakse reostaadi suurima takistuse ja suurima lubatud voolutugevuse abil. Reostaadi tingmärk - Takisti- pideva takistusega juht. Sarnasus- füüsikalised suurused, kasutatakse
voolu vaid ühes, pärisuunas), ( joonis pooljuhtdiooni voltamperkõver (tunnusjoon), nõrka vastuvoolu tingib omajuhtivus), ( joonis pooljuhtdioodi läbilõige Iisolaator, Khermeetiline kest, Ppnsiirdega pooljuhtkristall, tingmärk) TRANSISTOR Transitor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kui kaks pnsiiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor. ( joonis npn ja pnp transistori läbilõige ja tingmärk kummagi transistorvõimendusastme lülitusvisandil) http://www.abiks.pri.ee Transistor oleks nagu kahe dioodi ühend, dioodidel on ühine ppoolne (npntransistoris) või npoolne (pnptransistoris). Seega on ta juba kolmekihiline pooljuhtstruktuur, Joonisel on märgitud transistorkihtide tavapärased nimetused: emitter (väljasaatma), kollektor (koguja) ja baas (alus). Tõlge
R = takistus () l = juhi pikkus (m) S = ristlõike pindala (m2, mm2) (ehk roo) = eritakistus (mm2/m või m viimane ei ole põhiühik) 10. Defineerida eritakistus. Eritakistus on füüsikaline suurus mis, iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus on võrdne 1 m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga keha takistusega. 11. Nim. eritakistuse ühikud. 1mm2/m 1m 12. Mida nim. takistiks? Lisa tingmärk. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. 13. Mida nim. reostaadiks? Lisa tingmärk. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. 14. Milline on reostaadi ehitus? Joonis teha õpikust lk 86 Keraamilisest materjalist torule on tihedalt traat peale mähitud. Mähisega toru kohal on metallvarras, mida mööda liigub liugur (liikuv klemm)
Nendes ventiilides sele 9.12, mida tuntakse ka täpistakistite nime all on takistusala võimalikult lühike. Nende põhikomponentideks on korpus 1, regulaator 2 ja düüs 3. Vedeliku Sele 9.10 Pidurdusventiili tingmärk voolamisel avast A avasse B toimub vedelikuvoolu takistamine avas 4, mille pindala saab muuta siibri 5 pööramisega. Madal temperatuurisõltuvus saavu- tatakse tänu ava õhukeseservalisele ehitusele. Reguleerimiskruviga 6 saab
Antud tegevusdiagrammi osa (ilma algus-ja lõppolekuta): On üldjoontes korrektne kuna tegevusele järgnevad otsused ning kõik protsessid on järjestatud 30. Täidke lünk “Avaldust, mis määratleb või piirab organisatsiooni tegemises mingit aspekti eesmärgiga kontrollida organisatsioonis teostatavat käitumist nimetatakse…” Ärireegliks 31. Täida lünk. “ On oluline mõista, et informatsioon ei vaja…” arvutit 32. Mida tähistab antud tingmärk? Tegevust 33. Mida esitab infossüsteemi andmemudel? Võimalusi, milliseid infovajadusi infosüsteemis on võimalik rahuldada. 34. Täidke lünk. “.... või tabeli veerg esitab tabelis sisalduva asja mingit omadust.” Väli 35. Milline väide iseloomustab “Rada ujuvjoont ujumisrada (swimline, partition) Eraldab erinevate rollide (tegutsejate) poolt läbiviidud tegevused. 36. Mis ülesanne (vastutus) ei kuulu infosüsteemile?
33.Voolamine rõhkude vahest (seletus, valem) 34.Voolamine jätkust (seletus, joonis) Vooluhulga suurendamiseks avast (vooluhulga tegur 0,6…0,69) kasutatakse ava pikendusi ehk jätke. Jätkud pikkusega l = 4d…5d. Tekib imemisefekt, suureneb ahenemistegur. 34. 35. Õhu voolamine avast (seletus, üle- ja alakriitiline voolamine) 36. Loogikaelemendid 37. Suunaventiilid ning nende tingmärgid 38. Vooluventiilid ning nende tingmärgid 39. Ühe- ning kahepoolse toimega silinder ning tingmärk 40. Kiirväljalaskeventiil, selle vajalikkus ning tingmärk 41. Lihtsama elektropneumaatilise, -hüdraulilise skeemi koostamine.
Lintmeetodil sarnaneb elektriskeemi kujutamine paljuski koolis füüsika ja elektrotehnika tunnis kasutavale meetodile kuid elektriseadiste rohkuse tõttu on aku pluss- ja miinusjuhtmed viidud joonise üla- ja alaserva. Lintmeetod on hästi sobilik sõidukitel, millel paljud elektrilised lisaseadmed komplekteeritakse vastavalt kliendi soovile. Aadressmeetodil elektriskeemide esitamisel jäetakse juhtmed näitamata. Joonisel tuuakse ainult seadise tingmärk ja selle pistiku klemmidel aadressid millega nad on ühenduses. 3 & ProDiags Tutvume nüüd lintmeetodiga lähemalt. Vaatleme näidiseks Seat Cordoba elektriskeemi. Antud autol, nagu ka paljudel teistel euroopa autodel, on seisutuled. Jättes auto tee äärde on suunatule lülitiga võimalik lülitada põlema ainult teepoolne parktuli. Uurime elektriskeemilt kuidas see on ühendatud. Kogu elektriskeem on toodud 22 leheküljel.
* majanduslik odavus. 16. Suruõhu ettevalmistus plokk, tema põhisõlmed, otstarve, tingmärgid See pannakse enne tarbijat ja teostab õhu puhastamist, rõhu reguleerimist ja õlitamist. Õlitamist on vaja teha ainult sel juhul, kui kasutatakse pneumo elemente, mis nõuavad seda. Filtrisse koguneb vesi ja seda tuleb perioodiliselt välja lasta. Kui seda palju koguneb kasutatakse automaatset eemaldajat. Õlitaja töötab kui pulverisaator. - tingmärk 17. Õhu kuivatamine, vajadus ja viisid Igasugused lisandid suruõhus, nagu tolmu- ja roosteosakesed, õli ja niiskus põhjustavad enamikel juhtudel suruõhusüsteemide töös tõsiseid häireid või isegi komponentide rikkeid. Kondensvesi eraldub küll suruõhu jahutamisel peale kompressorit, kuid siiski toimub suruõhu lõplik puhastamine ja vee täiendav eemaldamine enne tarbijat. Eriti oluline on suruõhus sisalduva vee kõrvaldamine.
Leo Nirgi : Tuled (käivitussüsteem) Elektrotehnika 1) Selleks,et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. 2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutus...
Tähis I. Ühik 1 amper (1 A) Valem 6. Defineerida 1C. 1C on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul, kui juhti läbiva voolutugevus on 1 amper. 7. Kui suur laeng on 1A? 1A on niisugune voolutugevus, mille puhul läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 8. Voolutugevuse muutmine. Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit, mis ühendatakse vooluringi jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõta tahetakse. Tingmärk elektrilistes skeemides: ----A---- Ühendamisel alalisvooluringiga tuleb jälgida polaarsust. + klemm tuleb ühendada + klemmiga ja klemm klemmiga. Suuremate voolutugevuste mõõtmiseks tuleb vooluallikaga rööbiti ühendada sunt. Kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, siis ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada.
juhitakse sisemiselt või väliselt. Näiteks kui pingestada elektromagnet "a" liigub juhtimisventiili siiber vasakule, vasakusse vedru-kambrisse juhitakse töövedelik, mis mõjudes siibri otspinnale lükkab siibri paremasse piirasendisse ühendades omavahel kokku liiteavad P ja B ning A ja T. Kui vabastada magnet pinge alt liigub juhtventiili siiber Sele 8.11 Selel 8.12 toodud ventiili keskasendisse ja tingmärk 87 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid Sele 8.12 Elektriliselt juhitav võimendusega 4/3 siiberventiil, siiber vedrudega tsentreeritav spetsiaalsed komponendid Klappventiilid - kasutatakse suurtel rõhkudel kuna
Kõrvaldada andmete kordumine (liiasus). 3. Valige VALE väide. Infosüsteemi kaitsmisel: on vaja kindlustada andmete usaldusväärsus, terviklikkus ja kättesaadavus ei ole vaja riskide analüüsi teha on vaja teada, milline on kaitstav vara ja sellega seotud võimalikud ohud 4. Valige ÕIGE väide. "Info edastamisel peab olema kasutatud korrektset meediat" on nõue, mis kuulub: sisumõõtme alla vormimõõtme alla ajamõõtme alla 5. Valige ÕIGE väide. Antud tingmärk tähistab: Lõppu (end) Sünkroniseerimist Tegevust Ujumisrada (swimline) Algust (start) Otsustuspunkti Davai skinu otveti 6. Valige VALE väide. Organisatsioon täidab oma eesmärke: läbi sisendite teisendamise väljunditeks läbi raha hankimise läbi tööprotsesside 7. Valige VALE väide. Mudelit võib kirjeldada järgnevate lausetega: reaalsusest saab luua mitu erinevat mudelit
järgnevad eelised: 1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid. 2. Operatsioonvõimendi suur sisend- ja väike väljundtakistus tagab filtrile sisendi ja väljundi vahelise hea isoleerituse. 3. Kuna aktiivkomponendid võimaldavad signaali võimendamist, siis aktiivfiltrid võimendavad signaali. 23. Püsitakisti, liigitamine, kasutamine, tingmärk. Püsitakistiks nimetatakse kindla takistusega juhti või seadet. Sõltuvalt takisti konstruktsioonist on neid kolme tüüpi: masstakistid, kile ehk kihttakistid ja traattakistid. Masstakisti (süsiniktakisti) – takistava materjalina kasutatakse süsinikku. Süsiniku terad on segatud sideainega, mis juhtivuselt on dielektrik (kvartsliiv). Mida väiksem süsiniku kontsentratsioon seda suurem on takistus.
Vooliventiil: Vooluhulga reguleerimiseks. Pneumosilinder: Teeb ära temale ettenähtud töö. 2. Seletage, kuidas toimub suruõhu ettevalmistus ning miks on see vajalik. Seletage, kuidas satub saaste pneumosüsteemi. Lisaks kokkusurumisele tuleb: • Puhastada tahketest osakestest • Kuivatada nõutava veesisalduse astmeni • Jahutada temperatuurile, mis 2…5ºC madalam ümbritsevast keskkonna temperatuurist • Vajadusel eraldada õli • Vajadusel lisada määrdeainet 3. Trassifiltrid. Tingmärk, ülesanne, ehitus ning tööpõhimõte. Skeem 5. Vähendab oluliselt järgnevate filtrite koormust. Peab tagama vooluhulga, suruõhu rõhu ja temperatuuri • Puhastusvõime peab vastama nõuetele. Ehitus: Sisselase ja väljalase. Sees on filter, kõige all on väljalaskeklapp. 4. Suruõhureservuaari ülesanne ning ehitus (skeem kõigi komponentidega). Millest oleneb reservuaari suurus? Peamised ülesanded • Vähendada rõhu kõikumisi • Tekitada õhuvaru • Jahutada õhku.
1. Elektrivooli tingmärgid: AC DC 2. Mida näitab järgmine tingmärk? Ohutuvoolu väikepinge transformaator 3. Neutraal ja kaitsejuhtide graafilise tähtistamise märgid? 4. Enam levinud kaitseaparaadid? Sulavkaitse Kaitseautomaat Rikkevoolukaitselüliti Liigkoormuskaitse Lühiskaitseseade Termokaitse Kaitsereleed 5. Lisa puuduvad sõnad. Rikkevoolukaitselüliti neutraaljuhi kontakt avaneb tavaliselt viimasene aga sulgub sisselülitamisel esimesena. 6
- Kõrgpastöriseeritud piim - Säilitusainetega piim 4. Milline neist on apelsini liik - Kumkvaat - Tangelo - Sweetie 5. Kui joogis on mahlasisaldus 15%, siis on tegemist - 100%-lise mahlaga - Nektariga - Mahlajoogiga 6. Kakao on - Rasvarikas - Valgurikas - Rauarikas 7. Glükoos on - Puuviljasuhkur - Viinamarjasuhkur - Piimasuhkur 8. Milline tee on fermentiseerimata? - Must tee - Roheline tee - Punane tee 9. Antud tingmärk näitab, et tegemist on: - Naturaalnahaga - Kombineeritud nahaga - Sünteetilise nahaga 10. Kaubanduses on lubatud müüa - Defrosteeritud liha - Jahutatud liha - Tapasooja liha 11. Muredad ja kiiresti katkikeevad kartulid sisaldavad palju - Pektiinaineid - Valku - Tärklist 12. Kes järgmistest tootjatest on kaubamärgi ,,Farmi" omanik? - AS Tere - Rakvere piimakombinaat - AS Maag 13. Antud märk kemikaali pakendil näitab:
- neutraalsed - happelised - leeliselised 15. Millise juustu alla kuulub Feta? - sinihallitusjuustu - toorjuustu - sulatatud juustu 16. Kristallkaasi valmistamisel kasutatakse lähtematerjalidena: - liiva, lubjakivi, soodat - liiva, lubjakivi, pliid - liiva, savi, potast 17. Milline neist on puhas hape - 0 pH - 2 pH - 4 pH 18. Suhkruhaigetele sobib kõige enam - fruktoos - fariinsuhkur - glükoos 19. Antud tingmärk näitab, et tegemist on: - naturaalnahaga - kombineeritud nahaga - sünteetilise nahaga 20. Millises keskkonnas toimub bakterite levik kõige kiiremini - 2 40 C - 8 - 63 C - 8 75C 21. Sõnu "Lõpumüük", "tühjendusmüük", ,,sulgemismüük" või muid vastava tähendusega sõnu või väljendeid võib kasutada kauba soodustingimustel müügist teavitamisel juhul kui:
(RO/RO) praamlaev Hõljuk Maavägede taktikalised tingmärgid Kirjeldus Teadmata Oma Neutraalne Vastane Lahingulennuvägi Kopteritega varustatud üksused Lennukitega varustatud üksused Universaal- lennukitega varustatud üksus Universaal- kopteritega varustatud üksus Transpordi- lennukite üksus Lahingukopterite üksus Päästeüksus (kopteritel) SAR Mehitamata lennuvahendid (UAV) Üksuse suuruse indikaator Kirjeldus Tingmärk Teadmata Oma Neutraalne Vastane Meeskond Jagu Poolrühm Rühm Kompanii Pataljon Rügement/ Grupp Brigaad Üksuse suuruse indikaator Kirjeldus Tingmärk Teadmata Oma Neutraalne Vastane Diviis/ Kaitseringkond (kasutamiseks BDCOL-is) Korpus Armee Armeegrupp Regioon*
saab kinni panna korraga vaid üht kahest sisendavast. Sisendjuhtsignaaliga pannakse sama sisendülemiku ava kinni kuhu saabub juhtsignaal. Selle tulemusena väljundis on signaal ainult siis Pneumaatilise kui mõlemal sisendil on signaal, sellepärast et elemendi klapp ei ole NING loogikaelemendi võimeline kinni panemaa korraga mõlemat sisendit. tingmärk Tõeväärtustabel. X Y A Igale loogika elemendile kuulub oma tõeväärtustabel, mis 0 0 0 kirjeldab elemendi tööpõhimõte loogilise ühikuna. 0 1 0 1 0 0
POOLJUHID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes. Vabad laengukandjad tekivad näiteks temperatuuri tõusmisel või pooljuhist erineva valentsusega lisandite kasutamisel. Viimasel juhul jaotatakse pooljuhid: n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse...
Transformaatorid on vahendid mille abil saab tõsta või madaldada vahelduvvoolu pinget. Transformaator koosneb kinnisest raudsüdamikust, millele on paigutatud kaks traatmähiseg pooli. Üks traatmähistest, mida nim primaarmähiseks, ühendatakse vahelduvpinge allikaga. Teine mähis mida nim sekundaarmähiseks ühendatakse tarbijaga (joonis A). Joonisel B on kujutatud transformaatori tingmärk. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Primaarmähist läbiv vool tekitab raudsüdamikus muutuva magnetvoo, mis indutseerib elektromotoorjõu mõlemas mähises. Magnetvoog tekib praktiliselt ainult trafoterase lehtede südamikus ja on kogu südamiku ulatuses ühesugune. Seega on ka induktsiooni elektromotoorjõu hetkeväärtus e mõlema mähise mistahes keerus ühesugune
Kordamine geograafia tööks 1. Võrdle agraarajastut, tööstusajastut, infoajastut! Agaarajastu Tööstusajastu Infoajastu Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab põllumajanduses tööstuses teenindussektoris Peamised majandusharud: Peamised majandusharud: Peamised põllumajandus, jahindus, maetalliurgia, masinatööstus, majandusharud: info kalandus tekstiilitööstus töötlemine, edastamine, transport Linnasi vähe, inimesed Tekib palju linnasid, sest oli Palju linnasid, linnade elasid peamiselt maal vaja saada palju inimesi, kes hulk suureneb, vastu töötaks tööstuses linnastumine Transport väga nõrgalt Tran...
lahkkontaktid) vooluahela. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülituseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide (tugevvoolu) sisse- ja väljalülitamiseks, abikontaktid juhtimis- ja signalisatsiooniahelate tarbeks (vt. joonis 5.2). Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme- ja neljapooluseliste kontaktorite vahel. Joon. 5.2. Kolmepooluselise kontaktori tingmärk. Neljas on abikontakt. Abikontakt võib olla sulgekontakt (ülal) või/ja lahkkontakt (avanev kontakt) (all) Kontaktide mitmekesisus on suur. Mõned tingmärginäited on joonisel 5.3. Nõuded kontaktorile: · suur lülitus- ja väljalülitusvõime (10...20 nimivoolu) · pikk iga suure lülitussageduse juures
b)pn-siire vastupingel: vool toimuks kõrvaliste laengukandjatega, takistus suur, voolu praktiliselt ei teki. 14. Pooljuhtide ja pn-siirde rakendused: a)termistor ehk termotakisti pooljuht seade, mille takistus sültub tempist. Kasut tempi mõõtmisel. b)fototakisti pooljuhtseade, mille takistus sõltub valgustatusest (fotoefekt).Kasut välisvalgustuse töölepanemisel. c)pooljuhtdiood see on hermeetiliselt suletud pn-siire. Tingmärk: d)transistor koosneb pnp või npn tüüpi pooljuhtidest. Kasut signaalide võimendamisel. e)kiip koosneb mitmest dioodist, transistorist, takistist,kondensaatorist. 15. Energiatsoonide tekkimine: metallides, dielektrikutes ja pooljuhtides on energiatsoonid. Neid nim valentstsoonideks, juhtivustsoonideks ja keelutsoonideks, Tsoonid tekivad aatomite lähenemisel, mille tulemusel tekivad tahkised.
Fototakisti koosneb klaasplaadist, millele on kantud õhuke pooljuhi kiht. Pooljuhi kahele vastasküljele on kinnitatud metallelektroodid. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele. Vismutsulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava valguse spektriala piiril. Kaadmiumsulfiidist fototakisti on kõige tundlikum nähtavale valgusele. Joonis 4.2. Fototakisti ehitus, tingmärk ja väliskuju [5] Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 4 (43) Valgustamata fototakisti takistus on eri tüüpidel kümnetest kW kuni sadade MW, sõltudes oluliselt temperatuurist. Valgustamisel võib takistus väheneda mitme suurusjärgu võrra. Fototakisti iseloomulik parameeter eritundlikkus on fotovoolu tugevus valgusvoo ühiku kohta pingel 1 V. Pikkov lk 45 Pikkov lk 46
MITTELINEAAROSISED Mittelineaarosis - elektriahela osis, mille pinge-voolu tunnusjoonel on lõik, kus voolutugevus ei ole võrdelises sõltuvuses pingest. Näiteid mittelineaarosistest: Osise Osise Osise Osise Pinge-voolu tunnusjoon Pinge-voolu tunnusjoon nimetus tingmärk nimetus tingmärk I I Elektri- hõõglamp Türistor U U I I VDR
MITTELINEAAROSISED Mittelineaarosis - elektriahela osis, mille pinge-voolu tunnusjoonel on lõik, kus voolutugevus ei ole võrdelises sõltuvuses pingest. Näiteid mittelineaarosistest: Osise Osise Osise Osise Pinge-voolu tunnusjoon Pinge-voolu tunnusjoon nimetus tingmärk nimetus tingmärk I I Elektri- hõõglamp Türistor U U I I VDR
· Lihtsustatud transkriptsioon diakriitilised märgid on ära jäetud. Morfoloogilise märgenduse jaoks on see hea. Näidatakse ka väldet. · Jeffersoni transkriptsioon seda on vaja, kui uuritakse murret lause tasandil. Kui pikad on pausid, mida rõhutatakse. Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus: · Paikkondlik-kirjeldav eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed. · Võrdlev-ajalooline (Kettunen) põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni. · Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse.
Ühes tabelis (tabel 10) tuuakse ära haardeseadise tõstmise, langetamise kõrgused, kraana noole pöördenurk, teises tabelis tuuakse ära operatsioonielementide ja töötsüklite kestused ning tootlikkused erinevatel laadimis-lossimisvariantidel. Tabel 10 Trassi elementide suurused Tingmärk, Elementide suurus töövariandil Trassi elemendid mõõtühik Vagun-laev Ladu-laev ... Kaubaga haardeseadise tõstmise htk, m kõrgus Kaubaga haardeseadise hlk, m langetamise kõrgus Tühja haardeseadise tõstmise htt, m kõrgus Tühja haardeseadise langetamise
Järgmiseks etapiks on koodi kuvamine ekraanile, mis teostatakse dekooderiga, kus kodeeritud digitaalne signaal muudetakse vastavateks pingeteks, mis juhivad ekraani vms. Digitaalmultimeeter Pinge mõõtmine Pinge mõõtmiseks kasutatakse erinevate mõõtesüsteemidega voltmeetreid. Tänapäeval on enamus kasutatavaid ja paigaldatavaid mõõteriistu digitaalselt, kuid samuti on laialt levinud ka seiernäiduga mõõteriistad. elektriskeemi tingmärk Selleks, et voltmeetri näidu abil määrata pinget tarbija või pingeallika klemmidel, peab need ühendama voltmeetri klemmidega nii, et pinge tarbijal või pingeallikal ja voltmeetril oleksid võrdsed (rööbiti). Sellest järeldub, et voltmeetri sisetakistus peab olema suur. Valesti ühendatud voltmeeteri näidu moodustab pingelang tema enese sisetakistusel.
25. Transistori töötamise põhimõte ja liigid. Selgitav joonis. Skeemitähised 26. Väljatransistori töötamise põhimõte ja liigid.SAMA TEEMA^^^. 27. Eri liiki võimendusastmete skeeme. 28. ühise baasiga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on alfa? 29.Ühise emitteriga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on Beeta? 30. Emitterjärgija skeem, töötamise põhimõte ja omadused. 31. Vaakumdioodi töötamise põhimõte ja tingmärk. Võrdlemine pooljuhtdioodiga 32. Vaakum-fotoelement. Ehitus ja tööpõhimõte 33.Elektronkordisti ja fotoleketronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte. 34. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus. 35.Mis on võimendusastme sisend ja väljundtakistus? Seletus thevenini teoreemi abil. 36.Kuidas lülitada mõõduriistu võimendi omaduste mõõtmiseks? Joonestage skeemid. 37.Arvutada pingejaguri sisend ja väljundtakistus. 38.Arvutada Zener-dioodiga pingestabilisaator. 39
paralleerselt. CMOS on lühend inglise keelsest nimest Complementary metaloxide semiconductor ehk (teineteise) olekust erinevad metalloksiid pooljuhid (viide 1). Joonis 1: CMOS 4011 integraallülitus Klemme hakatakse lugema alati ülemise nõgu vasakpoolsest küljest. Integraallülitusele rakendatakse pinge 14. klemmile ja maandatakse 7. klemmilt. 4011 integraallülitus koosneb neljast väravast (vt. Joonis 1). Värava tüüpi näitab selle tingmärk. Sel puhul on tingmärgiks NAND (Not And). Input'i ehk sisendi poolt on ruut ja output'i e. väljundi poolt on ümar ning otsas väike ring. See tähendab, et see on NOT AND värav inverteeritud väljundiga. Kui mõlemad sisendid (nt. A1 ja B1) on kõrged (high), siis väljund (Q1) ei ole (NOT) ,,kõrge" vaid on ,,madal". Võimalikud on neli erinevat varianti (vt. tõetabelilt Joonis 2). ,,Kõrge" (high) tähendab, et sisendile rakendatud pinge on enam kui pool pingeallikast avalduvast pingest
juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastuseks on välimised pooljuhtkihid. Jõuelektroonika seadmetes (juhitavad alaldid, vaheldid jm) kasutatavatel türistoridel ehk jõutüristoridel on neljakihiline pooljuhtkristall, kusjuures väliskihid on legeeritud tugevalt sisemised aga nõrgalt. Nõrgalt legeeritud kihid vähendavad vastupingestatud siirde ruumilaengut ja vähendavad elektrivälja tugevust suurendades siirete lubatavat vastupinget. Lihttüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.10. Anoodtoiteallikas on reguleeritava pingega UA, koormustakisti Rk piirab anoodvoolu ja reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on
KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? ...
VIII ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED. ELEKTROMAGNETLAINED. 1. Elektromagnetvõnkumised a) Mõiste: emv-ks nimetatakse laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilist muutumist Elektromagnetvõnkumised jagunevad: Vabad elektromagnetvõnkumised Sunnitud magnetvõnkumised b) Võnkering süsteem, milles toimuvad vabad emv. Koosneb poolist ja kondensaatorist. Võnkeringi joonis. C kondensaatori mahtuvus L pooli induktiivsus c) Thomsoni valem - saab arvutada võnkumiste perioodi võnkeringis. T= T- võnkumiste periood [s] ; L- induktiivsus [H] ; C- mahtuvus [F] d) Vahelduvvool sunnitud emv, mille puhul voolutugevus muutub ajas harmooniliselt. Vahelduvvoolu tekitakse generaatorite abil. Generaatori põhiosad: Magnetväljas pöörlev juhtme keerd indutseeritakse emj Püsimagnet tekit...
seetõttu kasutatakse neid sageli analoogintegraalskeemides. Liittransistore võib koostada nii üht tüüpi juhtivusega kui ka erinevat tüüpi juhtivusega transistoridest. Pikkov lk 33 b = b1 * b 2 Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 25 Joonis 3.20. Valik liitransistoride skeeme (a...d; parempoolne tingmärk iseloomustab struktuuri kui tervikut) [2]. 3.5 Väljatransistorid e. unipolaartransistorid Väljatransistorides tüüritakse ühenimeliste laengukandjate elektronide või aukude hulka juhtivas kanalis elektrivälja abil. Elektriväli tekitatakse juhtelektroodi ehk paisu (ingl. k. gate) pingestamisega lätte e. allika (source) suhtes. Väljatransistori pais sarnaneb oma funktsiooni poolest bipolaartransistoril baasile. Vahe
objektide puhul 10-50 mm2 Väiksema pindalaga objektid kujutatakse (hooned, tiigid) punktobjektidena või jäetakse üldse ära. Pindobjektid kirjeldatakse ala sisse jäävate leppemärkidega. Kui alal on mitu tähtsat tunnust, siis valitakse välja neist kolm olulisemat ja pannakse kaardile vastavad leppemärgid. Leppemärkide paigutuse tihedus sõltub mõõtkavast ja pinna suurusest. Väiksema maa-ala sisse märgitakse sageli ainult üks tingmärk. Joonobjekt kujutatakse joonleppemärkidega Joonmärke kasutatakse objektide puhul, millel pole laiust või mille laius ei väljendu kaardi mõõtkavas. Joonobjektid võivad olla kõver- või sirgjoonelised, looduslik, tehis, või tinglikud. Kõverjoonelised on nt jõed ja ojad, sirgjoonelised on nt kraavid, raudteed, metsasihid. Tihti on joonobjekti laius looduses mõõdistatud ning märgitud plaanile numbriga vastava joonobjekti juurde.
Kvandi numbrile vastab impulsi kestus. 23. Loogikalülitused ja nende kasutamine. Inverter, NING, NING-EI, VÕI, VÕI-EI, Välistav VÕI. Lülituste skeemisümbolid, seisunditabelid, sisend- ja väljundsignaalide ajadiagrammid. Lülituste kasutamisnäited: poolsummaator ja summaator, dekooder, multiplekser, Viterbi modulaator. Nende skeem signaalid ja tööpõhimõte. Funktsiooni Loogikaelemendi tingmärk Signaal Olekutabel nimetus IEC* USA xy EI 01 10 x1 x2 y 0 0 0 NING 0 1 0 1 0 0 1 1 1 x1 x2 y 0 0 0 VÕI 0 1 1 1 0 1 1 1 1 x1 x2 y 0 0 1 NING - EI 0 1 0
transistor suletud lülitina. V: VALE 6) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identsed? Ehk teisisõnu: milliste ahelate puhul saate sisendparameetrite samade kombinatsioonide korral väljundis ühesuguse väärtuse. V: A ja E 7) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identsed? Ehk teisisõnu: milliste ahelate puhul saate sisendparameetrite samade kombinatsioonide korral väljundis ühesuguse väärtuse. V: C ja F 8)Milline tingmärk joonisel kujutab EI lülitust? V: F 9) Millised alljärgnevatest loogikaseadustest väljendavad neelduvusseadust? V: A+A*B=A, A(A+B)=A 10) Milline joonisel kujutatud loogikaelementidest töötab vastavalt selles kahendväärtuste tabelis kirjeldatule? V: E 11) Kas alljärgnev lause on tõene või väär: PMOS (PMOP) transistori väratile positiivse pinge (UG=Uallikas) rakendamisl käitub see transistor suletud lülitina. V: VALE 12) Kas alljärgnev lause on tõene või väär:
Keevisliidete tähistamine joonistel Vastavalt standardile EVS EN 22553:2000 koosneb keevisõmbluse tähistus õmbluse asukohta suunatud viitenoolest (1), laudist (2a), identifitseerimisjoonest (2b), õmbluse tähisest (3), sabaosas (4) vajadusel keevitusprotsessi numbertähisest ja kvaliteedinõuetest defektide järgi vastavalt standardile EVS EN ISO 5817:2000. Servade töötlusviisi olemust või nurkõmbluse ristlõiget iseloomustav tingmärk kantakse laudi (2) peale (vt joonis 10) Nurkõmbluse kõrguse ,,a" mõõt või tekkiva kolmnurga kaateti pikkus ,,z" märgitakse tingmärgist vasakule (vt joonis 11). Levinum on ,,a" mõõdu tähistamine laudil, kusjuures ,,a" ei tohi olla väiksem kui 2mm. Joonis 10. Keevisõmbluse andmete tähistamine [5:13] Joonis 11. "a" ja "z" mõõtude märkimine ja nende omavaheline suhe [2:23]
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluse...
piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus voi voolutihedus liugkontaktil. Seeparast on vaga oluline luua soojuse arajuhtimiseks head jahutus tingimused. 43. Transformaatorid. Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Trafo üldtingmärk Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo tingmärk ühejooneskeemis Trafo ehituspõhimõte Ehitus ja talitlus Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Südamik moodustab magnetahela ja mähised elektriahelad. Lihtsaim trafo koosneb ferromagnetilisest südamikust ning kahest vasktraadist keritud mähisest primaarmähisest ja sekundaarmähisest. Muundatava vahelduvvoolu energia antakse primaarmähisesse, millest see siirdub sekundaarmähisesse mähistevahelise vastastikuse induktsiooni
kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. 30. Optron ja tema kasutamine. optroni tingmärk Optronid ehk optopaarid (optrons, optocouplers) on pooljuhtseadised, kus ühisesse kesta on paigutatud üks kiirguselement ja üks kiirgustundlik element. Need elemendid on sidestatud ainult valguskiire abil ja seepärast kasutatakse neid erinevate ahelate elektrilise sidestuse vältimiseks. Vastuvõtu poolel olevaks kiirgusallikaks on reeglina infrapunases piirkonnas töötav valgusdiood. Väljundi poolel on kiirguse vastuvõtjaks fotodiood, fototransistor, türistor või takisti
t kl – kaubaga liikumise kestus; t lh – kauba virna, kaile jm paigutamise kestus; t tp – tühjalt pööramise/manööverdamise kestus; t tl – tühjalt liikumise kestus. Näitaja suurus laadimis-lossimisvariandil Operatsioonielement, näitaja Tingmärk, mõõtühik Vagun-laev Ladu-laev t har Kauba haaramine 5 5 Kaubaga t kp 5 5 pööramine/manööverdamine t kl
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist...
mahtuvus- ja rõhuandurid. Kuna suuremat osa siņaalidest automaatika- seadmes saab esitada binaarsel kujul ( andur väĮjastab signaati "1", andur ei väljasta siņaali ..0" ) siis jlirņevalt vaatleme ltihidalt just seda hiüpi andurite kasutamist. 7 .I.I Optilised andurid optiline andur (vt. sele 37.) koosneb kahest osast, saatjast ja vastuvõtjast, mis võivad paikneda kas eratdi koņustes või ühes koņuses. Sele 37 _ optilise andurį tingmärk optitine andur väŲastab signaaĮi sõltuvalt sellest, kas saatjast kiįratud kiirņs jõuab vastuvõŲani või ei. optiĮine andur võimaldab mitmeid kasutamismooduseid (vt. Setę 38. kuni SeĮe 41.) Sele 38 _ Eraldi paiknevad saaģa ja vastuvõtja Sele 39 _ ValņskaabĮi kasutamisega 34
elektronkiirlõikamine. 19. Keevisliidete tähistamine joonistel. Vastavalt standardile EVS EN 22553:2000 koosneb keevisõmbluse tähistus õmbluse asukohta suunatud viitenoolest (1), laudist (2a), identifitseerimisjoonest (2b), õmbluse tähisest (3), sabaosas (4) vajadusel keevitusprotsessi numbertähisest ja kvaliteedinõuetest defektide järgi vastavalt standardile EVS EN ISO 5817:2000. Servade töötlusviisi olemust või nurkõmbluse ristlõiget iseloomustav tingmärk kantakse laudi (2) peale (vt joonis 10) Nurkõmbluse kõrguse ,,a" mõõt või tekkiva kolmnurga kaateti pikkus ,,z" märgitakse tingmärgist vasakule (vt joonis 11). Tingmärgist paremale kantakse õmbluse pikkus, juhul kui õmblus ei ole detailiga ühepikkune. Viitjoone ja laudi lõikepunktis näidatakse mööda kinnist kontuuri keevitatud õmblused ringiga. 20. Erinevate teraste, -malmide, -titaani ja värviliste metallide keevitamine.
Sisselülitatud lülitina töötades on neil küll kanali takistus väga väike (minimaalselt mõni kümnendik oomi), kuid pingelang sõltub Ohmi seaduse kohaselt teda läbivast voolust. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 61 IGBT on liittransistor, kus sisendis on isoleeritud paisuga väljatransistor ja väljundis suurevõimsuseline bipolaartransistor. Peale nende sisaldab ta veel täiendavaid elemente. Tema skemaatiline ehitus, aseskeem ja tingmärk on toodud joonisel 7.11. Tänu sellisele ehitusele on ühises korpuses paiknevasse elementi liidetud väljatransistori suur sisendtakistus ja bipolaartransistori väike küllastuspingelang. Neid valmistatakse küllalt laias valikus erinevate parmeetritega erinevate kasutuste jaoks. JOONIS7.11. 7.5. Väljatransistoride eriliike 7.5.1. Kahe paisuga väljatransistor Dual-Gate FET Kahe paisuga väljatransistor on formeerkanaliga MOSFET transistor, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
