Kalad ja Mereannid
Nad moodustavad suvivormi. Koos madalveelõhega tuleb jõkke nn. tinda
väikesed (45-53 cm, 1-2 kg) isased, kes on meres elanud aasta ja selle ajaga ka suguküpseks saanud.
Paljud isaslõhed ei lähe üldse merre. Nad saavad suguküpseks jões ja niisk on neil välja arenenud juba 10
cm pikkuselt. Seetõttu on sügislõhede, "jääjärgsete" ja madalveelõhede seas ülekaalus emased. Mõnesse
jõkke tuleb koos sügislõhega nn. lehtede langetaja väike vorm, kes on sarnane tindaga, kuid kelle hulgas
on ka emaseid. Olnud meres ainult aasta, pöördub ta tagasi kudema ning koeb juba samal sügisel,
vajamata mingit puhkeperioodi. Enamik lõhedest siirduvad sügisel kudema oma sünnijõgedesse, vajades
selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, nagu Pirita,
Keila ja Kunda jões. Kunagi oli väga arvukalt esindatud ka Narva jões aga peale jüdroelektrijaama ehitust
annaabi.ee 
