alumiiniumpronksid, pliipronksid, berülliumpronksid, mangaanpronksid jne.) näiteks. Töötlemisviisi järgi eristatakse valupronkse ja survega töödeldavaid pronkse. Mõned pronksi liigid on ka termiliselt töödeldavad (karastavad) Enamasti on kasutusel nn. tinapronksid, näiteks EN1982 alusel margitähisega CuSn5Pb20-C mis sisaldavad 2...20% pliid, väheses koguses ka tsinki, tina, fosforit jt. sulami omadusi parendavaid elemente. Kasutatakse peamiselt valamiseks (kuni 8% tinasisalduse korral ka survetöötlemiseks). Valmistatakse santehnilisi torustikuarmatuure, valatakse kujusid jne. Alumiiniumpronks (Al 4...10%) on heade mehaaniliste omadustega (tõmbetugevus kuni 900 MPa). Mangaanpronks on kuumakindel ja tugev. Pliipronksist valmistatakse näiteks liuglaagreid. Berülliumpronksist (kõva, elastne,tõmberugevus kuni 1300 MPa) valmistatakse membraane ja vedrusid (näit. mõõteriistadele). Kaadmiumpronks on hea elektrijuhtivusega (Cd 0,9%), tema juhtivus on 83..
Näiteks, kuival hrdumisel on lubatavad koormused 0,8 MPa ja kiirused 1,5 m/s. Märjal hrdumisel on lubatavad surved kuni 3,5 MPa ja kiirused kuni 50 m/s. Enamkasutamist on leidnud tinapronksid, millel on suur hrdetegur ja kulumiskindlus. Pealegi ei kuluta ta kontrakeha, milleks tavaliselt on süsinik- vi legeerteras ja malm. Väiksemat kulumist ja parimat sissetöötavust omavad PFM, mis sisaldavad vases 6-8% Sn. Sissetöötavuse periood lpeb neil 50-100 pidurdamisega. Suurema tinasisalduse PFM lpeb sis- setöötamise periood 200-300 pidurdamisega. Seatina toimib vase baasil PFM tahke määrdena, soodustades sujuvat ja müratut pidurdamist ning tstes kulumiskindlust. Optimaalne kogus Pb tribotehniliste omaduste ja kulumiskindluse seisukohalt on 6-12%. Vase baasil PFM puuduseks on: - madal lubatav töötemperatuur hrdepinnal (300oC), hetkeliselt kuni 800 °C. - väike hrdetegur lis töötamisel suurtel kiirustel, mis teeb gabariidid suureks;