tihedusega 5,5 g/cm³. 3) Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina igapäevaelus Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid, ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinutamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tinaesemed Pronks Pronks on tina ja vase sulam . Redutseerimisprotsessi kerge teostatavus võimaldas juba enam kui 6000 aastat tagasi toota tina ja selle sulameid. Tinapronks oli nähtavasti esimesi sulameid üldse, mida inimkond tundma õppis. Inimkonna ajaloos järgnes kiviajale pronksiaeg, millal pronks oli töö ja majapidamisriistade, relvade ja ehete pealmine materjal. Pronksesemed Eestis üks kuulsamatest pronksist valmistatud skulptuuridest Eesti alalt leitud
vastastikkuse nihkumise tõttu. Tina on polümorfne. Harilik valge tina ß-Sn on tetragonaalse kristallvõrega ja püsiv temperatuuril üle 13,20C. Sellest madalama temperatuuril esineb hallitina a-Sn, mille on kuubiline struktuur. Üleminekul ß-Sn ? a-Sn suureneb tina ruumala ja metall muutub halliks pulbriks. Rahvapäraselt nimetatakse üleminekut ß-Sn ? a-Sn tinakatkuks. See protsess kulgeb kiiresti madalal temperatuuril, mil tinaesemed muutuvad halliks pulbriks. ß-Sn on metall, aga a-Sn pooljuht. Temperatuuril üle 1610C esineb tina kolmanda allotroopse erimini, nn. Hapra tinana. ?-Sn on rombilise kristallstruktuuriga. ? -Sn on uhmris kergesti peenestav. Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stanoili, millesse pakitakse toitaineid, ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid
Stelliit koosneb 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% Ta on hästi sepistav. mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram. Valatavatest kõvasulamitest on tuntud veel sormaidid, mis Tinaesemed olid juba kasutusel lauanõdena keskajal. koosnevad 60% Fe, 30% Cr ja 10% muudest lisanditest (Ni, Si ja Mn). Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente.
annaabi.ee 
