"timmermaa" - 1 õppematerjal

Eesti kergejõustiku ajalugu

jooksmas. Visa hing tõi ta lõpuks ka päris spordi juurde ja juba 1951. aastal tuli ta toime uute üleliiduliste noorte rekordite püstitamisega 1000 ja 1500 meetri jooksus. Eesti meistrivõistlustel võitis ta neli medalit aastaist 1951 ja 1956 hõbedad 1500 m jooksus ja pronksid 800 m distantsil. Hiljem võistles ta Tallinna Kalevi värvides, tulles 4 x 800 m jooksus ka Eesti meistriks. Kahjuks katkes selle väga andeka jooksja karjäär kõõlusevigastuse tõttu. Türil elav Kalev Timmermaa, kes tuli 1951. aastal vabariigi tõkkejooksu meistriks nii 110 m kui 200 m distantsil (ajad 16,1 ja 26,4), pidi samuti vigastuse tõttu spordist loobuma. Ülo Vainomäe tulekuga Türile treeneriks elavnes kergejõustikualane tegevus märgatavalt. Vahetult enne 1970-ndaid aastaid jõudsid noorte arvestuses vabariigi tippu Mati Ummer kolmikhüppes ja Mait Kivine kaugus- ja kolmikhüppes. Väledaim sprinter oli tol perioodil Uhur Kuningas. 1970