Elektriangerjas
Enamiku ajast veedab ta
liikumatult sügavaveeliste ojade ja jõgede põhjas taimede vahel.
Kuna neis veekogudes valitseb terav hapnikupuudus, on see
tõenäoliselt põhjustanud erilise veresoonerikka koe tekkimise
tema suuõõnes, mis võimaldab tal kasutada vahetult õhust
saadavat hapnikku. Õhu haaramiseks tõuseb ta vähemalt kord
veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on
elektriangerja koduks, on väga halb nähtavus, seetõttu kasutab
angerjas oma tillikesi silmi harva. Täpset informatsiooni
ümbritseva maailma kohta hangib ta elektrielundite abil.