"Kas teil tinti on?" Tint oli Reedal kodus otsas, tinti läheb aga mõnikord hädasti vaja. "On küll tinti!" Urbak pöördus riiuli poole, ladus sealt mitu potti lauale. Tinti oli riiulil palju, mitu rida. Reet nõjatas küünarnukkidega letile, hoides sõrmedega lõua alt halli suurrätti kinni. Veeretas teise käega tindipotte letil, -mõni neist oli ümmargune, mõni tahuline, kõlisesid kokku lüües. Reet pigistas suurräti lõua alt veelgi tugevamini kinni, vajus mõttesse. Mõtles ja tilistas laual potte, tinti oli kaupmehel palju, igasugust tinti. Väljas tibas vihma; kes teab, mis maksab tint? "Kas teil lahtist tinti ei ole?" "On küll lahtist tinti." Reet võttis taskust tühja klaasi ja pani letile. Urbak kogus potid letilt kokku ja asetas tagasi riiulile. "Lubage mulle siis lahtist tinti." Lahtine tint on odavam, Reet ostab ikka lahtist tinti. Kes teab aga, kas see on ka hea tint. Soris sõrmedega rahakotis; kes teab, palju kaupmees selle eest nõuab. "Kas see on hea tint
Üks päev, kui tädi tööle pidi minema jäi koju vaid Eedi, kes nii muuseas mingi vana luku kallal töötas. Irma muudkui rääkis, et ei taha enam elada ja see häiris Eedit, lõpuks viskas Eedi maha viili ja pöördus ümber. Eedi lubas selle närukaela, kes Irmale enesetapumõtted pähe paneb lihtsalt ära tappa. Ja ta läks, otsejoones madam Polli juurde, kahekordse puumaja juurde, kuhu sai läbi raudvärava. Ta kõndis mööda treppe, ise kartes, et Ikkat pole seal, kui lõpuks tilistas ta uksekella ja Madleen - madam Polli seisis ukselävel. Eedi tormas Ikka kabinetti ja järsku virutas Polli külalisele parema käe pihta raske marmorist tindikuivatajaga siukse hoobi, et revolver maha kukkus. Kui laskja käsi oli kiirem. Eedi jooksis uksest välja, kuni rahunes, tänaval oli ta kohmetu, kuid jõudis siiski Irmani, kus ütles, nüüd on see tehtud, surnud ta on. Samal ajal palus Rudolf Pollilt kaks paberit ja ümbrikut ning mappi. Madleen tegi seda
annaabi.ee 
