Haavapuidu omadused
aastal Tallinnas G.
Eggersi käivitatud tuletikumanufaktuuri.
Üsna väikesest puidukogusest saab valmistada väga suure hulga tuletikke: poolest kuupmeetrist
puidust saab üle miljoni tuletiku [4]. 1920. aastatel töötas Eestis viis tuletikuvabrikut, mis
tarvitasid umbes 12 000 m³ (või ka enam) haavapuitu aastas, 1970. aastatel vajas meie ainuke –
Viljandi tuletikuvabrik – aastas umbes 14 000 m³ haavapuitu. Praegune tuletikkude tootja AS
Estonian Match Viljandis kasutab tikuvineeriks vaid 2000 m³ aastas. Peale tuletikkude on
haavapuidust hakatud tegema ka hambatikke ja jäätisepulki.
Tuletikkude tootmiseks hakati metsadest otsima paremaid, südamemädanikust kahjustamata
haavapuid. On arvatud, et paremate puude väljaraiega tikutootmise tarbeks soodustati omal ajal
halvema kvaliteediga haabade levikut metsades. Toona ei rakendatud ju mingeid meetmeid
paremate haabade paljundamiseks.
Paberipuu