Fridtjof Nansen
okeanograafia alal. 1888. aastal sai Nansen doktorikraadi.
Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882 Norra küttimislaeva
Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade
ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen
mõttele, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas
mõtlema, kust võib pärit olla puit, mille ta leidis Gröönimaa
lähedalt ajujäält. Ta arvas, et ajupuit on pärit Siberist ning
Gröönimaa lähedale tiivinud koos jääga üle põhjapooluse või
selle lähedalt.
Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888-
1889. aastal ületas ta esimese inimesena suuskadel Gröönimaa
mandriliustiku. Endale iseloomulikul kombel ei alustanud
Nansen oma retke mitte asustatud läänerannikult,vaid
elaniketa idarannikul- seda selleks, et lõigata ära taganemistee.
See reis tegi temast Norra rahvuskangelase.
Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 1893-1896. aastal
laeval Fram