"tiismann" - 1 õppematerjal

Eesti keele ajalugu ja murded

päritolu tüved (~1100 tüve) • somaatilised (piht, song, tuhar, ila, molu, lõust) • loodus (kesv, räni, luide, lubi, maran, mutt, siug, kähr, kaan, kulles) • toit, tuli (läita-, lõss, vadak) • elu-olu (ürp, kangas, lasn) • omadussõnad (mahe, mõru, leige, lääge, nadi, niiske, peps, pentsik, ruuge, lõtv) • verbid (hiili-, roni-, hoova-, konuta-, kärva-, loopi-, luusi-, noomi-, soni-, ärple-, huuga-, kiunu-, oiga-, ühma-)  Tehistüved • Hans Tiismann (1829–1886): kihmik ‘klooster’, kirge ‘altar’, milluma ‘võtma’ • Ado Grenztein: male • Johannes Aavik: roim, relv, kolp, laip, ese, lünk, süüme, mõrv, ulm, siiras, sulnis, uje, nõme, veena-, naase-, reeta-, mööna-, evi-, emba-, tauni-, väisa-, nördi- jpt • Hiljem: raal, selve, sudu, tarni-, eira-, etle-, lüümik, meede, rula, türp, ülmastu-  Laentüved eesti keeles • Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi • Saksa aeg (13.–17