omakorda tekitab inimeses kindla tunde,ning teeb ta õnnelikuks. Kuidas kas sellest siiski piisab alati ? Minu arvates jääb sellest natukene väheks. Oluline oleks ka see, et ma suudaksin sättida endal kõik asjad nii, et asjad oleksid tasakaalus , st just seda, et ma suudan elu nautida, kuid seda siiski mõõdukuse piirides. Elu teeb elamisväärseks ka see , kui ma oskan teha õigeid otsuseid ning kui mul on olemas kindel siht kuhu jõuda , mitte nii , et ma tiirutaks koguaeg erinevate asjade vahel. Teadmine, et ma suudan saavutada seda , mida ma olen soovinud, annab juurde palju enesekindlust, ning teeb omakorda elu elamisväärsemaks. Tegelikult otsimegi me terve elu just seda ,mis meid tõesti õnnelikuks teeb. Iga inimene väärustab erinevaid asju, kuid ometigi on meil kõigil kindel missioon siin elus, mis tuleb saavutada. Elu on liiga lühike, et see lihtsalt mõttetult ära raisata. Vähemalt mina arvan nii, et kõigest tuleb
Elke Pilat-Lohinger Viini ülikoolist uuris arvutimudelite abil, mis juhtuks, kui Päikesesüsteemi kõige suuremad ja gravitatsiooniliselt mõjukamad planeedid – Jupiter ja Saturn – liiguksid ümber Päikese teisiti. Tuli välja, et kui näiteks Saturni orbiit oleks praegusest kasvõi kümnendiku võrra Päikesele lähemal või oleks see 20-30 kraadi Maa orbiidi suhtes kaldu, siis oleks sellel maakerale nii tugev mõju, et me ei tiirutaks sugugi enam oma mõnusas mugavustsoonis, vaid kalduksime paar korda aastas Päikesest sedavõrd kaugele, et kõik veekogud jäätuksid. Pilat- Lohingeri mudelite järgi võib ka juhtuda, et suurte planeetide orbiitteisenduste toimel lendab meie maakera üldsegi Päikesesüsteemist välja. Uuringute tulemused avaldati teadusajakirjas International Journal of Astrobiology 2014.a. (Ennet, 2014). KASUTATUD KIRJANDUS
annaabi.ee 
