Muistend Vana-Kreeka mütoloogiast
Kuid kõigele sellele
ilule vaatamata oli Venemaal ka negatiivseid asju. Näiteks polnud Aison rahul sellega, et tema
kuningriik asub liivapeal, mistõttu oli põlluharimine ja muu sellega seonduv, peaaegu et võimatu.
Riigi peamine rikkus tuli kullast, mida kaevandati maapõuest päevad ja ööd. Elanikud olid sellise
rutiiniga harjunud, et hommikul tööle ja öösel koju. Koduks nimetati seal mail maja, mis koosnes
üleni liivast. Inimesed toitusid liivast ja kogu nende elu tiirleski liiva ümber. Ühel hetkel aga, sai
Aisonil liivast villand ja vandus endale, et ühel hetkel pole siin enam mitte liiv, vaid muld ja vesi.
Tema soov oli selline sellepärast, et inimesed, kes päevad läbi liivast toitusid, muutusid lõppude
lõpuks hiiglasteks, kes kuninga trooni jahtima hakkasid. Seetõttu olid kuningal alati ümber
turvamehed, kes teda vajadusel kaitsesid.
Oma lubadusest pidas Aison kinni ning läks maalapi murega oma hea sõbra Gaia juurde, kes
teatavasti oli maajumal