Füüsikast tänapäeval ja füüsika põhiprintsiibid
Heliotsentriline maailmasüsteem leidis lõpliku kinnituse tänu G. Galileile, kes
1609. aastal avastas Jupiteri kuud. Galilei avastus oli tõenduseks, et mitte kõik taevakehad ei
tiirle ümber Maa nagu geotsentriline maailmasüsteem seda eeldas.
Heliotsentrilise maailmasüsteemi põhiline väärtus oligi see, et välistades Ptolemaiose-
Aristotelese taevasfääride idee, seadis uus käsitlus kahtluse alla ka maailmaruumi loomulike
piiride olemasolu. Veelgi enam, mitmete tiirlemistsentrite olemasolu selles süsteemis ei
välistanud põhimõtteliselt ka seda, et Päike ise võiks tiirelda ümber mingi seni veel tundmatu
tõmbekeskme. Hilisemad astronoomilised vaatlused, mis tänu vaatlustehnika arengule
muutusid üha täpsemaks ja informatiivsemaks, seda peagi ka kinnitasid
Viimaste aastasadade jooksul on füüsikalise maailmapildi areng olnud tormiline. Koos
füüsika arenguga on toimunud suured muutused meie ettekujutuses ümbritsevast maailmast,