• Tiirlemisperiood 687,0 päeva • Diameeter 6974 km (54,72 % Maast) • Mass 6,4219x1023 kg (10,6 % Maast) • Kaaslased: Phobos, Deimos Marss • http:// www.blastr.com/2015-2-2/scientists-believe-2011-meteorite-co Marsi pind • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Rocky_Mars_Surface.jpeg Marsi kaaslased Phobos ja Deimos • http://www.virumaa.ee/2008/04/ve-phobos-marsi-kaaslane / Jupiter • Viies planeet Päikesest • Kõige suurem planeet • Tiirlemissagedus 4332,59 Maa ööpäeva • Mass 1,8986×1027 kg (317,8 Maad) • Diameeter 140 600 km (11 Maad) • Kaaslasi 67 Jupiter • http://www.celestiamotherlode.net/catalog/jupiter.php Saturn • Kuues planeet Päikesest • Suuruselt teine planeet • Mass 5,6846 * 1026 kg (95 Maad) • Diameeter 120 600 km (9,4 Maad) • Tiirlemissagedus 29,5 Maa aastat • Kaaslasi vähemalt 60 Saturn • http ://et.wikipedia.org/wiki/Saturn#/media/File:Saturn_from_Cassini_O rbiter_(2004-10-06)
Seetõttu vaatlemegi seda liikumisvormi eraldi. Joonis 3. Ringjooneline liikumine. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel fikseeritud raadiusega on kiirusvektor suunatud puutuja suunas. Kesktõmbejõud mõjub kiirusega risti; see ei muuda kiiruse absoluutväärtust, kuid muudab kiiruse suunda. Ühtlase ringjoonelise liikumise tangentsiaal- (puutujasuunaline) kiirus: , kus r on raadius, T on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus dimensiooniga . tähistab nurkkiirust. Nurkkiirus on radiaanides mõõdetava pöördenurga suurenemise kiirus. Ühik: radiaani sekundis. Radiaan on nurk, millele vastav ringi kaare pikkus on võrdne raadiusega. Seega, täisring 360 kraadi vastab 2 radiaanile (1 rad=57.3 kraadi) ja üks tiir sekundis tähendab nurkkiirust 2 radiaani sekundis. Radiaan on dimensioonitu suurus. Nurk, millele vastab raadiuse pikkusega võrdne kaar. Punkti kiirus
Kohe pärast valmimist tekkis planetaarses mudelis vastuolu. Kui keha tiirleb ühtlaselt, siis tema kiirus kui vektor muutub, sest muutub suund. Kui aga kiirus muutub, siis on olemas ka kiirendus. Kui aga on olemas kiirendus, siis peab olema teda põhjustav jõud (kesktõmbejõud). Kui on olemas jõud ja liikumine, siis tehakse tööd (Fs=A). Kui aga tehakse tööd, siis kulutatakse energiat. Ehk lühidalt: v a F A=Fs E. Arvutused näitasid, et elektron, mille tiirlemissagedus on 1014 tiiru sekundis, läheneb energiat kaotades mööda spiraali tuumale ja miljoni tiiru (10 6) pärast ehk 10-8 sekundi pärast langeb tuuma, st aatom lakkaks olemast. Tegelikkuses on aatom väga stabiilne ja püsib ergastamata olekus väga kaua ilma elektromagnetlaineid kiirgamata. Sellest järeldub, et klassikalise füüsika seadused pole aatomimõõtmeliste süsteemida puhul rakendatavad. Bohri postulaadid- 1. Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes e kvantolekutes,
-11 2 -2 7 6.36*10 m. b) Maa massi arvutame, teades, et Maa pinnal keha massiga 1kg kaaub 9.81N. 6 9.81=6.685*10-11*(1*Mm/(6.36*106)2), kust Mm=(9.81*40.45*1012/6.681*10-11)=5.939*1024kg. c) orbiidi raadiuse arvutame tingimusest, et gravitatsioonijõud = kesktõukejõud, teades tiirlemisperioodi: m2r=kgMmm/r2. Siin m on satelliidi mass, aga see taandub välja, st. orbiit ei sõltu satelliidi massist: r3=kgMm/ 2. Tiirlemissagedus üks ring 24 tunni jooksul = 2/ (243600)=7.2710 radiaani/s. r3=(6.685*10-11*5.939*1024/(7.27*10-5)2)=39.7*1013/52.8*10- -5 10= 0.075*1024=42000km. Maa keskpunktist ehk 42000-6360=35640 km Maa pinnast. 15. Mees lükkab käima autot massiga 2t kuni see saavutab kiiruse 10km/h. Kui palju tööd ta tegi? Tehtud töö võrdub lõpuks saavutatud kineetilise energiaga: Ek=mv2/2=2000*2.782/2=7728J. 16
niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeaururõhu ja samal t*l õhku küllastavaveeauru rõhu suhet, väljendatuna protsentides:r = e/E x 100 (%)4. Niiskuse defitsiit d ehk niiskusvajak on küllastatud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe d = E – e.// Na=6,02*10 23/ / Faradayarv = 96500 J/mol/ / aine läheb üle vedelasse faasi, kui soojuliikumise kineetiline energia RTon väiksem seosteenergiast / /seoseenergia RTlnB/A v = 2 πr/τ = 2πrv = ωr, kus τ on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus. Küllastunudud veeauru rõhk E oleneb t*st mida kõrgem t*, seda suurem küllastatud veeaururõhk. Eksperimentaalne Magnuse valem kirjeldab küllastava veeauru rõhu (millibaarides) sõltuvust t*st ºC: E(t )= 6.1070*10 7,63t/241.9+t (mb). 6. Keha tunneme ära sellest, et tal on olemas mass, mis samaaegselt väljendub nii liikumise inertsis kui ka keha ümbritsevas grav.väljas. Kehal võib olla ka elektrilaeng, mis tekitab teda ümbritseva elektro-magnetvälja
annaabi.ee 
