oleks võimalik. Ehk planeet oleks tähest piisavalt kaugel, et vedelas olekus vesi saaks tema pinnal olla. Linnutee galaktika koosseisu kuulub mitu struktuuri. Ühes tasandis on seal pöörlevad spiraalsed harud. Tasandil, kus esineb gaasipilvi ja palju tolmu, tiirlevad erinevad tähed galaktikatasandis enam-vähem ümber galaktikatsentri ringkujulistel orbiitidel. Harud on dünaamilise tiheduse lained, mis säilivad pikaajaliselt. Tähtede tiirlemiskiirus on erinevatel kaugustel galaktika tsentrist erinev. Enamik tähtedest ei pea kinni oma asukohast harus ning kogu oma eluaja väitel võivad nad harusse siseneda ja sellest ka lahkuda. Spiraalsed harud, tolm ja gaasipilved moodustavad Linnutee ketta. Gaasipilvedele mõjuvad harudes erinevad gravitatsioonilised jõud, mis toob esile lööklainete ilmumise, pilvede gravitatsioonilise kollapsi ja gaasi kokkusurumise. See toob kaasa uute tähtede tekkeprotsessi
kasutatakse tänapäevani. Nagu teisedki spiraalsed galaktikad, kuulub Linnutee koosseisu mitu struktuuri. Kõigepealt on seal ühes tasandis paiknevad ning pöörlevad spiraalsed harud. Tähed galaktikatasandis tiirlevad enam-vähem ümber galaktikatsentri ringkujulistel orbiitidel, samal tasandil esineb ka palju tolmu ja gaasipilvesid. Harud ei kujuta endast püsivat struktuuri vaid need on dünaamilised tiheduse lained, mis säilivad pikaajaliselt. Vaatamata sellele, et tähtede tiirlemiskiirus on erinevatel kaugustel galaktika tsentrist erinev. Enamik tähtedest ei jää harudesse kogu oma eluaja vältel vaid nad võivad harusse siseneda ja sellest lahkuda. Harudes mõjuvad gaasipilvedele gravitatsioonilised jõud, mis viivad nendes pilvedes lööklainete ilmumisele, gaasi kokkusurumisele ja pilvede gravitatsioonilisele kollapsile. Selle tõttu algab nendes pilvedes uute tähtede tekkeprotsess. Seega harudes on palju noori tähti ja tähekobaraid, kus esineb suhteliselt
Alguses arvati, et kiirgus vabaneb tähe magnetpooluselt. Kui pulsari magnetilinetelg on pöörlemistelje suhtes kaldu (rohkem kui Maal), siis magnetpoolus ei paikne tähe poolustel, vaid kusagil tähe küljel ja pöörleb koos tähega. Nüüd on levimas arvamus, et kiirgus vabaneb ümber tähe tiirlevast gaasitombust, omamoodi tihendist, mida hoiab koos tähe magnetväli. Et neutrontähe pöörlemiskiirus on suur, peab gaasitihendi tiirlemiskiirus olema väga lähedane valguse kiirusele. Kasutatud materjal: 1) Dorling Kindersley Raamat,"KOSMOS- tähed, planeedid, ja kosmoselaevad", kirjastus "Varrak", 1997 2) Jossif Sklovski,"Universum, elu, mõistus", kirjastus "Valgus", 1981 3) H. Raudsaar, "Pilk tähistaevale", kirjastus "Valgus", 1975 4) Robin Kerrod, "Tähetark", kirjastus "Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS", 2005 5) Heikki Oja, "Põhjanael", kirjastus "Valgus", 2001 6) www.miksike.ee www.vikipeedia
annaabi.ee 
