Maateadus alused
Venituspinged tekib venitus ja kihtide õhenemine(fleksuur) või langatusmurrangud. Laamade lahknemispiirkondades.
Nihkepinged tekib külgpaine või nihkemurrang. Laamade külgsuunas liikumiste piirkondades.
Erosioon kujundab monoklinaalidest viltuse maastiku. (kuesta relieef)
Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km.
Kurrud on enamasti tektoonilise päritoluga. Mittetektoonilised e kompaktsioonilised kurrud võivad tekkida erinevalt tihenevates setendites.
Kurrud võivad olla kas sümmeetrilised või sukelduvad. Sukelduvate puhul on lisaks kurru kallutusele ka kurru ,,telg" viltu ja laskuv.
Antiklinaalne kurd paine maapinna suunas, Sünklinaalne kurd paine allapoole.
Kurde liigitatakse ka kurru lainete kalde järgi.
Kuppelkurrud.
Kurdmäestikud = orogeenid = kurdvööndid. kanada kaljumäed, apalatsid, alpid. Kurdmäestikud tekkivad kokkusurvepingete väljas ja
amrkeerivad oma tekkeaegseid laamade kokkupõrke piire.
annaabi.ee 
