punkti asetada selle osakese asemel teine osake, mille laeng on 2 korda suure, siis E=F/q Elektrivälja tugevus suureneb 2 korda Elektrivälja tugevus väheneb 2 korda Teisele laengule mõjuv jõud on 2 korda väiksem Teisele laengule mõjuv jõud on 2 korda suurem 8. SI süsteemis on elektrivälja tugevuse ühikuks 1 N/C 1 N/m 1 J/C 1 V/m 9. Millest sõltub juhi takistus? Juhi ristlõikepindalast Juhi pikkusest Pingest Juhi materjali tihendusest Juhi materjali eritakistusest Voolutugevusest 10. Kahe keha hõõrdumisel omandab üks keha positiivse laengu q. Teine keha Omandab sama suure negatiivse laengu Jääb neutraalseks Omandab sama suure positiivse laengu 11. Pinge on sama, mis Elektrivälja potentsiaalne energia Elektrivälja tugevus Potentsiaalide vahe 12. Laengu 4C viimisel punktist A punkti B tegi elektriväli tööd 2 mJ. Punktide A ja B vaheline pinge on järelikult U=A/q 0,5 mV
Lorentzi jõud mõjub laetud osakestele alati risti nii liikumissuuna kui ka magnetvälja suunaga. 20. Elektromotoorjõud? Emj-ks nim maksimaalset pinget, mida suudetakse teha. Mõõdetakse voltides, ühikuks on pinge. E= Ak/q ehk emj= kogu töö/laenguga. 21. Magnetvoog. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog sõltub kogutavasse anuma diameetrist, vihma tihendusest. 22. Pööriselektriväli Pööriselektriväljaks nim elektrivälja, mis on tekkinud elektromagnetilise induktsiooni käigus. Selle jõujooned on kinnised, puudub algus ja lõpp. 23. Faraday seadus. ...ütleb, et induktsiooni elektromotoorijõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. E= deltaf/delta t delta f :veeber ja delta t on aeg. Nt juhtmeraami läbiv magnetvoog kasvab 2 millisekundi jooksul 5lt milliveebrilt 10milliveebrini. Kui suur emj
annaabi.ee 
