Üks Tänapäeva muinasjutt
eluealise osalemiskeelu sai. Jah, sellised olid vaese Nathalie vennakesed, üks hullem "geenius"
kui teine.
Isa oli türdukul leebeloomuline, olles viimasele kõike valmis kinkima, isegi tähed taevast, kui
vaid pisike oleks käskinud! Ent kõik ohjad olid pereema käes, kes Nathaliet südamepõhjast
vihkas. Nimelt oli tüdruk pärinud oma sünnipärase ema kauni välimuse: kuldsed lainelised vööni
kiharad, kastan-pruunid tihedaripsmelised silmad ja muusikaande, millist maailmas harva
kohtab.
Kui ta laulis vaikis mets, kus perekond elas, sumbus jõgi, mille kallastel Nathalie üles oli
kasvanud, ja isegi aeg peatas oma meeletu kihutamise, värvides päikeseloojangu oranzikate
toonidega kogu uduse metsaaluse.
Tüdruk laulis alati salaja, tundes võõrasema ees kohutavat paljastamishirmu. Ent ta ei suutnud
muusikuelu hüljata, sest ta jumaldas erinevaid meloodiaid ning rütme. Vahest istus ta avatud
annaabi.ee 
