Praegu mistetakse ldkeeles elektri all kige sagedamini elektrienergiat vi elektrivoolu. Pinge ehk elektriline pinge on fsikas ja elektrotehnikas kasutatav fsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivlja tugevuse erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu mberpaigutamiseks hest punktist teise. Pinge miste vttis 1776. aastal kasutusele inglise fsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nhtusi ja elektrilaengute jagunemist. Elektrivlja kahe punkti vaheliseks pingeks, thisega U, nimetatakse suhet, kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on t, mille elektrivli teeb selle laengu mberpaigutamiseks hest elektrivlja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge hikuks SI-ssteemis on volt. ks volt (thistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu mberpaigutamisel teeb elektrivli td 1 daul. Elektrivlja kahe mdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende
Praktikas kasutatakse valemi asemel ka põhisuuruste ja tuletatud suuruste vahelisi seoseid koos numbriliste väärtustega, mis vastavad antud suuruste ühikutele. Tegurid nendes valemites sõltuvad juba valitud ühikutest. 4. Suuruse dimensioon Suuruse dimensioon on avaldis, mis väljendab suuruste süsteemi kuuluvat suurust selle süsteemi põhisuuruste teatud astmes üldistavate tähiste korrutisena. Standarti ISO 31/0 jrgi tähistatakse suuruse dimensioon thisega dim. LTM- süsteemis tuletatud suurus dimensioon määratakse valemiga: dim X = LlMmTt, kus L, M, T - thised mis väljendavad põhisuurusi, l, m, t - dimensiooni astmenäitajad, mis on positiivsed või negatiivsed ratsionaalarvud (täis, või murdarvud) n Bi X = Z B i =1 i Nii on LTM süsteemis jõu dim LTM-2, massikontsentratsiooni ja tiheduse dim ML-3. Tähised, mis väljendavad põhisuurusi, nim. nende põhisuuruste dimensioonideks.
annaabi.ee 
