Keemik Joseph Black
aastal avaldas inglise keemik Joseph Priestly artikli ,,Vee rikastamine fikseeritud
õhuga" (,,Impregnating water with Fixed Air"), milles ta kirjeldas protsessi, kus tilgutati
väävelhapet kriidile, et saada süsihappegaasi, ja sunniti saadud gaas lahustuma kausitäies
vees. Nii leiutati karboniseeritud vesi.
Esimest korda viisid süsinikdioksiidi vedelasse olekusse (kõrgendatud rõhul) 1832. aastal
Humphry Davy ja Michael Faraday[4].
Esimesena kirjeldas tahket süsihappegaasi Charles Thilorier, kes 1834. aastal avas rõhu all
hoitud süsihappegaasi mahuti ja leidis, et kiire aurustumise tõttu toimunud jahutamisel oli
tekkinud CO2 lumi.7
6 https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsihappegaas (03.02.16)
7 http://scied.ucar.edu/carbon-dioxide (04.02.16)
7
3.2. Süsihappegaasi eraldumine ja tootmine
Süsihappegaasi saab toota õhu destilleerimisel, kuigi see meetod pole eriti tõhus. Tuntakse