Devoni Ajastu
moodustas madalates veekogudes pakse punase
liivakivi lasundeid Gröönimaal, Teravmägedel
ja Põhja-Euroopas, mida nimetatakse "vana
punane liivakivi" (inglise keeles Old Red).
Kalade ajastu
Tooniandvateks kujunesid Devoni ajastu meredes
mitmesugused kalad, millest erilise grupi
moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka
välja surid.
Devoni keskel ilmusid esimesed, primitiivsed
kahepaiksed loomad, kellel uimede asemel
hakkasid arenema jäsemed, mistõttu neid ka
tetrapoodideks (neljajalgseteks) on nimetatud.
Nende eellasteks peetakse kopskalu.
Üks vanimatest tetrapoodi luutüki leidudest
pärineb Eesti alalt, kuuludes perekonna Livonia
esindajale.
Devoni kivimid Eestis
Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati
ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad
ladestud on just Kagu-Eestis.
Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m
(Kagu-Eestis).
Devoni ladestu maavaradest on
tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa
annaabi.ee 
