aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Fosfor Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Valge fosfor on fosfori allotroopne vorm, väliselt vaha meenutav poolläbipaistev tahke aine. Sulab 44o Celsiuse juures. Kergel soojendamisel või hõõrumisel süttib kergesti. Põlemisel annab kuni 800kraadise temperatuuri. Sattudes põlevana inimese nahale, tekitab valge fosfor väga sügavaid ja ohtlikke põletushaavu. Verre ja seedimisteedesse sattudes mõjub valge fosfor kange mürgina.
Brand'i poolt vaadeldud fosfori helendus tulenes väga aeglasest põlemisest, kuid kuna ta ei näinud leeke, ega tundnud eralduvat soojust ei suutnud ta selles ära tunda põlemise protsessi. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Omapärane on, et tavatingimustes stabiilseim vorm -- punane fosfor -- ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori oksiidid on happelised. Fosfori vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerijad.
elektoni (puudu 3 elektroni) · Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste III. LIHTAINED · LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. · LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. · Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. · Vees peaaegu ei lahustugi. · Keemistemperatuur -196 kraadi. · FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusega punane fosfor. · Valge fosfor tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. · Vees ei lahustu. · MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. LÄMMASTIK VS FOSFOR KEEMILISED OMADUSED o Käitumine oksüdeerijana Mõlemad käituvad peamiselt metallide suhtes oksüdeerijana. Kuumutamisel reageerivad paljude metallidega (Lämmastik moodustab nitriide ja
elektoni (puudu 3 elektroni) • Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste –III. LIHTAINED • LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. • LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. • Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. • Vees peaaegu et ei lahustugi. • Keemistemperatuur -196 kraadi. • FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusea punane fosfor. • Valge fosfor – tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. • Vees ei lahustu. • MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. LÄMMASTIK VS FOSFOR KEEMILISED OMADUSED o Käitumine oksüdeerijana Mõlemad käituvad peamiselt metallide suhtes oksüdeerijana.
Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. 2 Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Kuulub p elementide hulka. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori oksiidid on happelised. Fosfori vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerijad. Eesti fosforiit on oobolusfoforiit, mis tekkis ordoviitsiumi meres elanud käsijalgsete(perekond Obolus) fosfaatseist karpidest. Maardu Keemiakombinaadis kaevandatakse fosforiiti karjääris. Tähtsamad
Fluoriidi CaF2 tüüpi struktuur. Fluori ioonid asuvad tetraeedriliselt. Kristalli stöhhiomeetria sinised ioonid (Ca2+) = 8×1/8+6×1/2=4, rohelised ioonid (F-) = 8×1=8, seega ioonide suhe on Ca4F8 = 2:1. Kristallivõret, kus kristallivõre sõlmpunktides võivad olla nii katioonid (fluoriidis) kui anioonid, nimetatakse antifluoriidiks (nt leelismetallide oksiidid nagu Na2O). Sfaleriidi (tsinkläike) ZnS struktuur. Sfaleriidi(fcc) struktuuris Zn ioonid hõivavad neli kaheksast tetraeedrilistest positsioonidest. Ioonide stöhhiomeetria on Zn4S4. Aine omadust kristalliseeruda mitmel eri kujul nimetatakse polümorfismiks. Näiteks tsinksulfiid võib esineda nii vürtsiidina(heksagonaalne) kui sfaleriidina(kuubiline). Polütüpism on polümorfismi erijuhtum, mil üks ja sama aine kristalliseerub mitmes erinevas kihilises struktuurimodifikatsioonis, kus kihid erinevad üksteisest kas asetuse või vaheldumise järjestuse poolest.(nt ränikarbiid).