"tervisemudad" - 1 õppematerjal

Spikker

jne). Tanapaeval on teadlased joudnud jareldusele, et naftat kui looduslike muutuste kontekstis, muuhulgas ka kasutusele voetud maavara Eesti rannikumeres ei leidu. Merevaiku esineb pohiliselt abinoude tulemuslikkusele hinnangu saamine. Sambia poolsaarel ja Pokrovskaja lahes. Laanemere suvikutes ja Kura ning Visla lahes esineb orgaanilisi mudasid, kus orgaanilise aine sisaldus on kuni 50%. Orgaaniliste mudade uheks liigiks on tervisemudad, mille tahtsaimad leiukohad Eesti rannikumeres on Haapsalu Tagalaht. Rannik on maismaa ja mere (voi suurjarve) kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta holmab rannavoondi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavoond ehk randla on mere voi suurjarve pohja-ja maismaavoond. Selle maismaa osa nimetatakse rannaks, veealust osa aga rannanolvaks ehk rannakuks. Mere ja suurjarvede vahelist piiri maismaaga nimetatakse rannajooneks