Marutõbi ehk Marutaud
Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi.
Võivad esineda järgmised sümptomid:
- peavalu
- palavik
- nõrkus
- väsimus
- iiveldus
- oksendamine
- hüperrefleksia
- suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga
- valud hammustuse kohal
- agressiivsus
Hingamis neelamis ja vahel ka halvatus võivad esineda tingitud marutaudist.
Kuna marutõbi kuulub vaktsiin-välditavate nakkushaiguste hulka, on Eesti
tervisekaitseteenistus aastakümneid registreerinud loomahammustuste tagajärjel arsti
poole pöördumisi. Veterinaarid, uurijad, loomade talitajad,
marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad peaksid ennast vaktsineerima profülaktika
mõttes.
Marutõbi on levinud ülemaailmselt, välja arvatud Austraalia ja Antarktika.
Ülemaailmselt 50 000 100 000 haigusjuhtu aastas (inimestel)
Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb
Luteri usu kirikuraamatust sissekandega 1713 aastast Kullamaalt,
annaabi.ee 
