Millegi seletamiseks ehk küsimusele miks? Vastamiseks on tema arvates neli võimalust : 1) mateeria iseärasus 2 ) olemusest lähtudest 3) välise toimega 4) Seatud eesmärgiga. Marcus Aurelius- kirjutas aastal 167 stoitsismil põhineva filosoofilise raamtu ,, Iseendale" . Aurelius Augustinus - sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Tema seisukohast ei ole olemas ,,loomulikku inimest", vaid konktreetsel lagnenud ja lunastatud inimesel on üleloomulik kutsumus ja eesmärk. Tertullianus- Oli kristlane. Tema kõige olulisemaks ja tuntumaks teoseks peetakse Apologogetiomu. Mis astub välja kristlaste kaitseks. Aquino Thomas- oli Aristotelese ,,ristija" Mõistus on usukõrval aksepteeritud. Ka usuga saab tõde tabada. Looja on inimese varustanud mõistusega. Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. III Mõisted
Apostlite kirjutisi peeti küll tähtsateks, aga Uueks Testamendiks koondati nad järk-järgult. Irenaeus oli üks esimesi, kes nimetas Uut Testamenti ka Pühakirjaks. Just sellepärast, et gnostikud ei tunnistanud Uut Testamenti, tugines Irenaeus pärimusele. Pärimus andis nimelt põhilise kokkuvõtte apostellikust kristlusest, erinedes põhimõtteliselt gnostikute uskumustest.17 Sarnaselt Irenaeusega võitles gnostitsismi vastu ka Quintus Tertullianus (sündinud 160a paganlikus Rooma perekonnas Kartaagos). Kristlane sai temast u. 197a. 18 Gnostitsismi vastu kirjutas ta mitu traktaati, millest tuntuimaks sai De praescriptione haereticorum (Vasuväited/hereetikutele).19 Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu". Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik. Tema õpetuseks oli segu gnostitsismist ja Pauluse kristlusest. Tertullianus nägi kreeka filosoofias eksiõpetuste sigitajat.20
Kodune usund (laarid, penaalid). - Ristiusk Rooma riigis: Jeesuse elu ja tegevus. Varakristlik kirik. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis. Ristiusu legaliseerimine. Sakramendid. Pühakirja kujunemine. - Kaart: Rooma riigi laienemine. - Isikud: Caesar, Augustus, Nero, Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius, Constantinus I, Theodosius, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Seneca, Plinius Vanem, Tacitus, Tertullianus, Augustinus. - - 16. jaanuar 2012 toimub Tallinna koolide eelvoor, mille tulemuste põhjal kutsutakse parimad Tallinna piirkonnavooru. Koolivoorust osavõtt pole piiratud! OLETE KÕIK OODATUD OSALEMA! - Koolivooru ülesanded tehakse kogu vastavat teemat käsitleva õppekirjanduse põhjal. Piirkondlikus ja riiklikus voorus etteantud kirjandust pole – seda saame vaadata ja täpsustada hiljem. - Olümpiaadi juhendi panin juba teile e-kooli varem.
Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu. Kurtuaasne lüürika, rüütliromaan. Ristisõjad- rüütlite vaimulikud vennaskonnad (Templirüütlite ordu, Teutooni ordu). Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss Karl Suur taastas antiikaja poliitilise idee ja soosis kunsti taassündi. Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses. Nominalism -reaalsed esemed, universaalid nende peegeldused, mis eksisteerivad inimkeeles. "Credo, ut intelligam" -piiskop Anselm. Pierre Abelard (1079-1142) -omaenda arvamuse usaldamine. Assisi Fransiscus -armastus kõige elava vastu. Aquino Thomas (1225-1274) -mõstuse hindamine. Keskaja inimese mõtteviisid Kõlbelise hinnangu tähtsus.
(inkatnatsioon) seeläbi sai võimalikuks lepitus inimese ja jumala vahel, seda ei peetud lihtsalt üheks müüdiks, vaid see on ainulaadne sündmus kogu ajaloos. See tähendab seda, et jumal sai selles maailma inimeseks, siis on see mailm eriline paik lunastuse tähenduses. Me ei sünni teise maailma uuesti. Inimese elu on väga unikaalne väärtus. Üksikisiku tegudel on väga oluline roll. II Kristluse kokkupuuted Antiikse filosoofiaga Kristlus vs filosoofia. Kiriku isa Tertullianus on kirjutanud: "Mis on Jerusalemmal tegemist ateenaga, mis on ühist akadeemial ja kirikul?" rooma haritlased nägid kristlust kui midagi kaasaegset. Edasi liikumiseks tuli haritlasi enda poole võita. APOLOGEEDID- tegelesid kristliku usu põhjendamise, kaitsmise ja selgitamise, kasutades haritlaste keelt. Nad püüdsid selgitada, et kristlus on filosoofia kõrgeim vorm. Esimeseks tähelepanuväärsemaks apologeediks on Justinus Märter (100- 165 a) Suri märtrina
piiskopiks.Sümboliks VÕTI Paulus pöördus alles peale Jeesuse surma ristiusku. Temast sai mõjukaim kristluse levitaja Roomas. Sümboliks MÕÕK. Jünger lähikaaslane Piibel ristiusu püha raamat, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Panteon kõigi jumalate tempel, suurim kuppelehitis. Polybios Kreeka ajaloolane, rääkis religioonist Rooma riigis. Juno jumalanna - abielu ja sünnituse kaitsja. Tacitus Rooma ajaloolane, rääkis kristlaste tagakiusamisest. Tertullianus kristlik kirjaviis, rääkis samuti kristlaste tagakiusamisest. Jupiter Taeva-,pikse-ja tormijumal, tähtsaim pühamu tempel Kapitooliumil. Vesta Kodukolde jumalanna, tema auks põles alati koldetuli linna foorumil. Minerva tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Saturnus peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Janus üks omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste, piiride kaitsja,lõpu ja alguse kehastus.
1) On olemas teoloogiline tõde, seotud üleloomulikuna. Tõe objekt jumal. Tugineb ilmutusel. 2) filosoofiline tõde. Tegeleb loomulike asjadega. Objektiks on olemine. Tugineb mõistusele. Jumala 2 raamatut: ,,Loodus"-teaduse tõed. ,,Piibel"- moraali tõed. Augustinus- tema toes ,,Pihtimused". Räägib tema pidudest. Pierre Abelard- Teos ,,Minu viletsuse elu". Räägib, kuidas elas lõbusat elu, naised jne. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID 1) usu ja mõistuse vahekord Tertullianus- inimmõistus on piiratud ja seetõttu jäävad tõed arusaamatuks. Tuleb lihtsalt uskuda, ka siis, kui asi tundub absurdsena. Cantebury Anselm- tem rõhutab, et usk valgustab mõistust ja seetõttu siis mõistetakse jumalikke tõdesid. Pierre Abelard- ütles ,,mõistan selleks, et uskuda". 2) jumala tõestamise probleem Anselm- ,,Jumal on absoluutne olemine". Jumal on ülim. 3) vaidlus üldmõistete üle- universaalide tuli a)realism (keskaja algul) b)nominalism (keskaja lõpul)
Elementaarosakesed monaadid, neis on asjade olemus. Inimvaim püüdleb selle suunas, et unnetada lõpmatuset. Meeltega lõpmatus tajumatu. Kogemuse abstraktne ülem mõtlemine peab kuuletuma senualistlik. Itaalia reness kõige rev esindaja. 6. PILET reena 1. Apologeedid ja nende roll keskaegse filsoofia kujunemisel Apologeedid (kr) mingi õpetuse või süsteemi innukad kaitsjad, õigustajad ja pooldajad. Ajalooliselt 2-3 sajandil kristlikud kirjanikud (Justinus, Athenagorass, Tertullianus jt), kes arendasid teoreetiliselt alkiriku aluseid, et tõrjuda Rooma riigivõimu ning judaistide ja paganluse kaitsjate ristiusuvastaseid rünnakuid. Justinus märter, leidis, et enne kri on targad mehed saanud osa jumala sõnast logosest, mis maailma loomisel tekkis, mis lõpuks kristuses kehastus Tertullianus, kõrge filo haridusega. Temast saab alguse kris teksti ld k kirj., omistati usun, sest see on absurdne. Usutõe teistsuguses sfääris kui filotõde. Kuna filosoofid
3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Ilias on ühe linna lugu Ilioni linna lugu (Trooja). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada
Teatrietendustele dionüüsiate ajal tuldi kaugelt kohale, sel kogunemisel oli sotsiaalne tähtsus. Tragöödiavõistlusele palumine oli autorile kõrge au, iga endast lugupidav kodanik käis võistlust vaatamas. 62. Iseloomustage suhtumist teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism). Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus). Renessanss: 14.-15. saj. kreeka keele tundmise levik ja tutvumine algupäranditega. 2 suunda: 1) tragöödiate ja komöödiate taaselustamine (lavastused, tõlked) 2) kasutamine originaalloomingus (tegelaskujud, motiivid, sündmustik, ideed). Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt. 16.sajandil tõusis Prantsusmaal ja Inglismaal esile tragöödia. 7 16.-17
seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl. 50. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Quintus Septimius Florens Tertullianus Basileos Suur Aurelius Augustinus Hieronymos Ammianus Marcellinius
Tacitus hea haridusega tunnustatud oraator. Praeguses mõistes alustas ta sõjaväeteenistusest ja sai ohvitseriks, siis oli ediil, mis tähendas tööd, siis kvestor ja preetor. 88 sai ta preetoriks, 97 konsuliks ja arvatavasti 113 prokonsulina Aasia provintsi asehalduriks. Tegutses ka kirjanikuna, oma teoses ,,Germania" on mõiste aestii, mille all mõtles tänapäeva eestlasi. Kõneleb ma teostes kõigest erapooletuna. Tertullianus kirikuliider, tähtis vanakristlik autor. Augustinus kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak. Sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma teoses ,,Jumalariigist" loob kujutuse jumalariigist piibli järel. Lähtub oma filosoofias usust. Põhja- Aafrika piiskop. Temalt pärineb ka pärispatuõpetus. Ristiusk Rooma riigis Jeesuse elu ja tegevus Tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas rändjutlustajana. Kuulutas peadselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta
TAGAKIUSAMISED, GNOSTITSISM, MONTANISM. VAIMULIKUAMETI KUJUNEMINE. Kristliku ja juutliku kogukondade vaheline lõhe. Ehkki selleks ajaks oli juba paganamisjon alguse saanud, siis juutide ülestõus 70. aastal roomlaste vastu, oleks daatumiks, mil saab lugeda kirstliku kiriku silmnähtavat ja lõplikku eraldumist juutlusest. Lisaks assimilatsioonile juutlusega, tuleb rääkida 1. ja 2. sajandil ka assimilatsioonist hellenistliku Kreeka-Rooma maailmaga. Tasub pilk pöörata kahele mehele – Tertullianus Kartaagost ja Justinus Märter. Iseloomustavad vastasseisu kristliku usu mõistmises. See kokkupõrge peegeldab teemat, mis on tänaseni aktuaalne. Kristlik kirik on sääraseid diskussioone pidanud palju, kord domineerib üks vaatepunkt, kord teine, kuid kokkuvõttes on läbi läinud tulemus saavutada tasakaal. Justinus Märter – ajendatud hellenistlikust maailmast. Antiikfilosoofia ja kuidas seda kristliku kiriku teenistusse rakendada. Lähtus kristlikust alusest, ehk kuidas kristlus saaks
· Olulisel kohal keskaja filosoofias jumalakäsitlus · Jumala olemus: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea jne · Jumal lõi maailma ex nihilo · Jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens piiridest väljas) · Kurjuse olemasolu problemaatika · Keskaja filosoofia põhiprobleem: usu ja mõistuse vahekord; kas Jumala olemasolu saab tõestada; universaalide olemasolu · Usu ja mõistuse vahekord: a) credo quia absurdum (Tertullianus) usun, sest see on absurdne; b) credo ut intellegam, usun selleks, et mõista; c) intellego ut credam mõistan selleks, et uskuda · Jumala olemasolu tõestused: ontoloogiline argument, algpõhjuse argument, korrapära argument · Ontoloogiline argument Anselm Canterbury' st (1033-1109), Jumal on millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on palju enam kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu
81. Mis on Apuleiuse peateos? Milline on selle raamatu peateema? Apuleiuse peateos on ,,Metamorfoosid" e ,,Kuldne eesel". ,,Metamorfoosides" muudetakse minategelane Lucius eesliks ja seejärel jumalanna Isise kaasabil jälle inimeseks. Teos on kreekakeelse loo mugandus, Apuleius laiendas selle 11 raamatule, lisades hulganisti kõrvalepõikeid erootiliste, nõidus- ja seikluslugude näol. 82. Milliseid kristlikke rooma autoreid teate? Quintus Septimius Florens Tertullianus (150/170 220/240) - Ristiusku pöördus täisealisena Roomas, Kartaagos sai temast usuvõitleja ja kirjutaja. Tertullianus oli alati tulihingeline võitleja küll paganate, küll hereetikute ja gnostikute, hiljem üldise kiriku vastu. Tema arvukad teosed pärinevad ajavahemikust 195 220. Tertullianuse teoseid: ,,Apologeticum", ,,Paganaile", ,,Juutide vastu", ,, Hingest", ,,Ristimisest", ,,Patukahetsusest", ,,Märtritele", ,,Abikaasale", ,,Naiste riietusest, ,,Monogaamiast", ,,Paastust".
endast lugupidav kodanik käis võistlust vaatamas. 1)kirjanduslik traditsioon, esteetika (eepos, arhailine lüürika); 2)religioosne ja rituaalne taust, (kangelaskultused,müsteeriumid,antropomorfism religioonis) 3)ühiskonna areng (Ateena demokraatia) 39.Suhtumine teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg,renessans,barokk,klassitsism,romantism) Keskaeg:kriitika teatri vastu (Tertullianus) Renessanss:14-15.saj kreeka keele tundmise levik ja tutvumine algupäranditega. 2 suunda: 1)tragöödiate ja komöödiate taaselustamine (lavastused, tõlked) 2)kasutamine originaalloomingus (tegelaskujud,motiivid,sündmustik, ideed) 15.saj lõpus klassikateemade töötlused itaalia k. Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt. Barokk:Jean Racine Antiigist teemad ja tegelased. Klassitsim:tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal 16.saj.Cleopatra (1552,Seneca mõju)
Jumal on hea, kuid mitte kõikvõimas. Kurjus pärineb saatanast. Kristus ja Mani on prohvetid. Ortodokssed kristlased kaldsid müstitsismi. Aleksandria piiskop Athanasius rõhutas, et tõe allikaks on autoriteet. Müstika ei sobi kõikide jaoks sest müstiline elamus on mittekommunikeeritav. Vajalikuks on ka süstemaatiline filosoofia. Kristlik filosoofia on paljuski eksegeetiline. KESKAJA FILOSOOFIA JAOTUS: 1. Partristika ehk kirikuisade periood 3-4 saj. (lad pater isa). Tertullianus(160-230), Origenes (185-254) Ambrosius(339-397), Augustinus (354-430). Patristika perioodil valitses ühiskonna ja kultuuri üle usuõpetus, teoloogia oli antiikaega ja keskaega ühendav sild. Kirikuisad sünteesivad kristlust ja filosoofiat, tekib kristlik filosoofia, nt Augustinuse puhul läbi platonismi. Müstiline tee paradoksaalne, radikaalne, Jumal ei ole mõistusega tunnetatav. 2. Skolastika ehk ülikoolide periood. Skolastikud arendasid välja ülikooli kui sellise, (lad schola)
rituaalne taust? Vastus: 1) kirjanduslik traditsioon, esteetika (eepos, arhailine lüürika); 2) religioosne ja rituaalne taust, (kangelaskultused, müsteeriumid, antropomorfism religioonis); 3) ühiskonna areng (Ateena demokraatia). 36. Iseloomustage suhtumist teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism). Vastus: Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus). Renessanss: kreeka keele tundmise levik ja tutvumine algupäranditega. 2 suunda: 1) tragöödiate ja komöödiate taaselustamine (lavastused, tõlked), 2) kasutamine originaalloomingus (tegelaskujud, motiivid, sündmustik, ideed). 15. saj. lõpus klassikateemade töötlused it. k. Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt. Barokk: Jean Racine (1639-1699)?!?!? Antiigist teemad ja tegelased Klassitsism: tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal Cleopatra (1552, Seneca mõju).
2) religioosne ja rituaalne taust, (kangelaskultused, müsteeriumid, antropomorfism religioonis); 3) ühiskonna areng (Ateena demokraatia). 36. Iseloomustage suhtumist teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism). Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus). Renessanss: 14.-15. saj. kreeka keele tundmise levik ja tutvumine algupäranditega. 2 suunda: 14 1) tragöödiate ja komöödiate taaselustamine (lavastused, tõlked), 2) kasutamine originaalloomingus (tegelaskujud, motiivid, sündmustik, ideed). 15. saj. lõpus klassikateemade töötlused it. k. Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt.
5)Igasugune uuendlslikkus oli märk upsakusest, täehndas taganemist autoriteedist ja järelikult ka tõest. 6)Valitseb mimeetiline kultuur. 7)Suurim väärtus keskaja õpetlasel on eruditsioon (paljuteadmine), mitte loomingulisus. Kasvatuslik suunitlus: Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid õpetajad või ülikoolides lektorid. Põhilised probleemid: 1) Usu ja mõistuse vahekorra probleem: a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. c)Mõistan, selleks et uskuda. Pierre Abelard (1079-1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes. 2) Universaaliate probleem a)Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve TÄHTIS !
on loodud Jumala poolt) c)providentsialism (J. näeb kõiki ette).Clements(150-215) samastas religiooni.2)retrospektiivsus-tagasipööratus.Mida vanemad textid, vanemad allikad,seda tõesem.Piibel. 3)skolastilisus.Õpetuslik ja kasvatuslik iseloom.Filosoofid on õpetajad koolis,tegevvaimulik kirikus jutluse näol.Halastamatu autobiogr.Kirikuisa Augustinus. KESKAJA FIL PÕHIPROBL: 1.usu ja mõistuse vahe pr. Tertullianus (kirikuisa 160-220) leidis, et inimmõistus on piiratud.Ol. usk ilmutusse.Uskuda siis,kui mõistega võttev asi on absurdne e Credo quira absurdum. 2. Cantebury Abselm (ingl) leidis, et ainult usu poolt valgustatud mõistus on võimeline mõista Jumalike tõdesid. Credo ut intellegam. 3.Jumala tõestamise pr. Ontoloogiline e olemuslik käsitlus. Jumal on absol. olemine, ülim, sisaldab kõik. Thomas Aquinost (1225-1274) it grahv, hingelik doktor.Ta vaated on tomism.Kosmoloogiline
Rohkemgi veel - kuna kristlaste- ja juutidevaheline võitlus paganaid enda poole võita intensiivistus, nähti judaismis ohtu koguduse jaoks. Selle ohu neutraliseerimiseks proovis kristlik teoloogia luua kujutluspilti Jeesusest, kes ei olnud juut. Tsiteeriti kõige imelikumaid tõendusi (Aabrahami usust kuni Aadamale antud tõotuseni) perspektiiviga toetada väidet, et kogudus mitte üksnes ei tule enne Iisraeli, vaid on tegelikult ise "igavene Iisrael" (Tertullianus). Niisuguse mõttelaadi ohud ilmnesid juba kolmanda maailmariigi ajal, kui Hitler kristlasi oma poolele võita püüdis ja neile aasialasest, mitte juudi päritolu Kristust reklaamis. Peale selle süüdistati juute deitsiidis (Jumala tapmise kuritegu). Kuigi Matteuse 20:18-19 ja Apostlite tegude 4:26-28 väidetakse selgesti, et Jeesuse ristilöömises tuleb süüdistada ka paganaid, muutus juutide süü ja karistuse teooria selles osas moeasjaks
koguni rõve, kuid fantaasiarikas. Temalt on õppinud peaaegu kõik hilisemad epigrammikirjutajad Juvenalis satiiri klassik, see zanr muutus tema loomingus iseäranis teravaks, piitsutavaks ja sageli liialdavaks, lisades rooma elu pahedele värve juurde. 16 heksameetris kirjutatud satiiri. Mõlema loomingut võib iseloomustada sõnadega terav, vaimukas, pilkeline, kohati vb liialdav, värvikas. Kirjutasid satiire. 57. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Tertullianus suur panus kristliku ladina keele uuendamisele ,,Apologeticum" astub välja kristlaste kaitseks Hieronymos, Marcellinus ,,Teod", käistleb Rooma ajalugu alates sellest aastast (96), millega Tacitus lõpetas. Aurelius Augustinus sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed, kuulsaim teos ,,Jumala linnast"
Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. Kirikuisad (kuni 8. saj) • Tertullianus 160-240 (kolmainsus, nagu see Nikaias dogmaks sai) • Augustinus 354-430 (“Jumalariigist”, “Pihtimused” – ideed pärispatust, õiglasest sõjast, ettemääratusest) • Pseudo Dionysius Areopagita (u. 500) teosed „Taevahierarhiast“ ja „Kirikuhierarhiast“. – Maine kirik peegeldab taevalikku õndsuskorda. – Hierarhiline valitsus on ainus jumalale meelepärane struktuur.
Nagu spordi puhul, nii ka draama puhul oli tähtis võistluselement, kuna etendused võistlesid omavahel. Ateenas oli teatril ühiskonnaelus nii suur roll, et spartalased nimetasid Ateena demokraatiat theatrokraatiaks ehk teatri võimuks. 80. Iseloomustage suhtumist teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism). Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus). Teater – saatana tööriist. Renessanss: Tragöödiate ja komöödiate taaselustamine Teemade kasutamine originaalloomingus Tänu trükikunstile tekstide levik Rahvuskeelse tragöödia teke Ooperi algus Barokk: Barokktragöödia Klassitsism: Kõrgete ja madalate zhanrite range eristamine, soositud ainult antiigis esinenud zhanrid, kolme ühtsuse reegel, tugev antiigi mõju, ei tohtinud olla vägivallastseene. Romantism: Kreeka algupärandi esiletõus. Kõne võis olla ilma riimideta
mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks". Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Patristika hõlmab algkristlusele järgnevat kirjandust 2. sajandi keskelt kuni skolastika alguseni Euroopas 7.8. sajandil. 2. ja 3. sajandi apologeedid Justinus ja Tertullianus kirjeldasid kristlust antiikfilosoofia vahenditega, kasutades Platoni, Philoni, stoitsismi ja uusplatonismi mõistestikku, et kristlust domineerivale kultuurile arusaadavamaks teha. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Selle perioodi kreeka ajalookirjandus oli rohkem proosalikum. Pausaniase "Hellase kirjeldus" on rohkem reisikirjeldus kui ajalooraamat, kus ta kirjeldab olulisemaid
kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9. saj. käsikiri) Tertullianus (u 160220) Minucius Felix (2.3. saj.) ,,Seitse vaba kunsti" Cyprianus (srn 258) (septem artes liberales) Arnobius (srn u 330) grammatika, Lactantius (u 240320) dialektika Ambrosius (u 340397) retoorika Hieronymus (u 347420) aritmeetika Prudentius (348arv 413) geomeetria Augustinus (354430) astronoomia
Aastal 100 võis olla Rooma riigis umbes 50 000 kristlast, ent 300. aastaks oli kristlaste arv kasvanud umbkaudu 6 miljoni (mis oli 10% kogurahvastikust). Kristluse kiire kasvu taga on nähtud ka teisi põhjuseid: 1) E. Gibbon pakkus 18. sajandil välja, et pidevalt vahetuvad valitsejad, sõjad, näljahädad, korruptsioon jne õõnestasid roomlaste usku oma riiki. Samas väidetakse tänapäeval vastu, et roomlased nägid hädade tekitajatena pigem kristlasi kui ühiskondlikku korda. 2) Tertullianus pakkus välja, et usu levikut soodustasid usumärtrid. Võrreldes kristlaste koguarvuga oli märtreid küll vähe, kuid märterlus kujundas olulisel määral kristlikku eneseteadvust. Esimene märter, kui selles mitte lugeda Kristust ennast, oli Stefanos, kes loobiti 34. aastal pKr kividega surnuks. Märtrid ei kartnud usu nimel surra, vaid nägid selles võimalust näidata oma usu tugevust. Märtrid surid usutunnistajatena, kõneldi märtrikroonist. Tuntumad
Egiptus) toimiv õiguslik pluralism. 3.1. Juristid kiriku teenistuses Rooma piiskopi teenistusse asus järjest enam juriste, kes otsisid kindlat teenistus ja vaimset pelgupaika, kuid ühtlasi tõid nad kaasa oma (ilmaliku) õiguspraktika ja halduse kogemuse. Nad andsid hierarhiliseks ja territoriaalseks kujunevale kiriku teadmised ja oskused administreerimiseks. Juristid ei jäänud pelgalt ametnikeks, vaid tõusid tähtsatele kohtadele. Olgu nimetatud juristidest piiskopid-kirikuisad Tertullianus, Milaano Ambrosius, Augustinus. Prantsuse tähtsuselt teine pühak (Tours'i Martinuse) järel Püha Germanus oli jurist. Võib öelda, et nii Roomas kui provintsides kiriku teenistuses olnud juristid andsid (rooma- katoliku) kirikule arusaamise õiguskirikust. 3.2. Autonoomsus Juristid valdasid veel teadmist, et õigus peab kontrollima poliitikat; et õigusel on õigus olla riigist ja poliitikast autonoomne. See teadmine elas edasi rooma-katoliku kiriku
· Retrospektiivsus (ld. retro "tagasi", spectare · Universaaliate probleem "vaatama" · Jumalatõestused · Kasvatuslik suunitlus · Usu ja mõistuse probleem · Seotus religiooniga · Usun, sest see on absurdne (ld credo quia · Jumalakesksus Olemise, hüve ja ilu allikas on absurdum). Tertullianus (u. 160-220). Usutõdesid Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse ei saagi mõistusega haarata. alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu · Usun selleks, et mõista (ld. Credo ut intelligam). ülim eesmärk. Anselm Canterburyst (1033-1109). Üksnes usu · Kreationism Jumal on loonud maailma ei läbi valgustatud inimmõistus on suuteline mõistma millestki
n�gid Messiase s�ndi ette ennustanud t�hte. Nad peatusid Jeruusalemmas, et k�sida teed Petlemma poole, kuhu m�rgid neid suunasid. Viide tarkadele kui kuningatele sisaldub Laulude salmides 72:10 � 11: �(10) Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu! (11) Ja teda kummardavad k�ik kuningad�. Tarkade kui kuningate kummardamise kontseptsiooni tekkimist m�jutas teistest enam varakristlik kirjamees Tertullianus (u 155 � 230). Mitte ainult igas vanuses inimesed � raugad, k�psed mehed v�i poisikesed ei tulnud Kristust kummardama, vaid ka kogu maailma kuningad. Selline l�henemine Kristuse s�nnile oli Euroopa kirikukunstis populaarne, kuna kinnitas taevaliku v�imu ehk kiriku �leolekut maisest monarhiast. Antud maali keskne kompositsioon, kus esiplaanil on majesteetlikud, rahulikule maalir�tmile allutatud figuurid, r�hutab kujutatud s�ndmuse s�gavat vaimset t�hendust. *******
piiskopidele teatud kristlikes kirikutes. Sõltuvalt traditsioonist võib see märkida juriidilist autoriteeti või mõnda pidulikku eesõigust. Õiguslikud alused Primaaadi teema esines Rooma piiskopi Stephanuse ja Cyprianuse vahelises väitluses kolmanda sajandi alguses. Stephanus rõhutas monarhistliku käsitlust ja Cyprianus seda, et Peetrusele antud primaat kuulus apostlitele e piiskoppide kolleegiumile. Õigusliku aluse andis kindlasti ka fakt et Rooma oli ka paljude märtrite linn. Juba Tertullianus oli öelnud, et Rooma kogudus on õnnis sest apostlid olid seal õpetanud ja märtritena kannatanud nagu nt Paulus ja Peetrus. Ka läänekiriku teoloogid nagu nt Augustinus pidasid Rooma paavsti kiriku ühtsuse sümboliks. Paavst Leo Suur toetus oma põhjendusel kirjakohale mt 16:48, mis viitas Peetrusele kui apostlite juhtivale autoriteedile ehk apostelvürstile, keda Kristus oli kutsunud enda asemel üksi teostama kirikus kõrgeimat kohtu järelevalve ja õpetusvõimu.
annaabi.ee 
