Eestlaste olukord Teises maailmasõjas
olid, ehkki see oli ebaseaduslik.
1941. aastal loodud hävituspataljonid olid erandiks, sest nende eesmärgiks oli võidelda
metsavendadega. Metsavendade hävitamiseks kasutati rangeid meetmeid, mille käigus suri ka
palju tsiviilisikuid ja kariloomi. Hävituspataljonid koosnesid peamiselt inimestest, kes tegid
tööd okupatsioonivõimudega. Hävituspataljonid purustati Saksa vägede poolt.
Punaarmee poolel võitles ka 22. territoriaane laskekorpus, mis oli loodud Eesti Vabariigi
sõjaväe baasil ning koosnes ainult eestlastest, mis ajapikku vähenes. Punaarmee viis selle
laskekorpuse 1941. aastal Venemaale, kus eestlastest hukkus ja sai vigastada umbes 2000
ning ligi 4000 andis end sakslastele vangi. Peale seda viidi laskekorpus rindelt tagalasse.
20. juulil 1941 kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon. Selleks ajaks oli juba pool Eestist
sakslaste käes ning seetõttu mobiliseeriti ainult Põhja-Eestist
annaabi.ee 
