Geoloogia !
Üldse kuhjus kambriumi ajastul setteid Baltoskandiast osaliselt katnud
laiutises meres Norra ja Rootsi aladelt üle Poola, Baltikumi ning kirdes
Valge mereni.
Põhjas haaras see meri osalt ka Balti kilbi lõunapiirkondi, lõunas aga
ulatus Ukraina kilbini ja ümber viimase kuni Musta mereni. Ligikaudselt
näitab selle vana mere ulatust hilisemaist kulutusist säilinud kambriumi
setendite praegune levila.
Kambriumi ladestu koosneb terves Baltikumis terrigeensetest
settekivimitest - eeskätt rohekashallist või sinakashallist savist ehk
sinisavist, aleuroliitsest savist, valkjashallist aleuroliidist ja liivakivist. Savi
leiab kasutust telliste valmistamisel, elekroonikatööstuses, ehituses.
ORDOVIITSIUM
Ordoviitsiumi ladestu läbilõikes valdavad karbonaatsed kivimid
-mitmesuguse savikusega lubjakivid ja merglid. Ainult vanim osa ladestust
on esindatud terrigeensete, mittekarbonaatsete kivimitega (aleuroliitne
annaabi.ee 
