Metsamajandus päevaõpe Puidu kestvus II kursuse metsamajanduse referaat Juhendaja: eraisik Koostaja: eraisik Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrreldes isegi 50% madalam. Termopuit
Vali üks või enam vastust. a. Ettenihe b. Puuri pikkus c. Lõikekiirus Question7 Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Keevitamine b. Lõikamine c. Treimine d. Termotöötlemine e. Avade puurimine Question8 Milleks kasutatakse abrasiivtöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Pindade kvaliteedi parandamiseks b. Detaili mõõtmete täpsuse suurendamiseks c. Detailide kuju muutmiseks Question9 Milleks kasutatakse hööveldamist? Vali üks või enam vastust. a
Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade see peaks ka õige olema töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Mida tähistab joonisel toodud piirkond OLMO? Vali üks vastus. a. Laastukasvutsoon b. Terikukasvaja tekke tsoon c. Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Treimine b. Avade puurimine c. Lõikamine d. Keevitamine e. Termotöötlemine Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvimiseks c. Detailide painutamiseks d. Soonte töötlemiseks Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Keemiline b. Elektrooniline c. Termiline d. Mehaaniline Mis valmib lõikamise tulemusena?
pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuride 195 kuni 230C. Tavalise puiduga võrreldus on termopuit tumedam. Kasutatakse ukse- ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. Termotöötluse tulemusena: paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus, vähenevad niiskusdeformatsioonid. PUIDUST EHITUSDETAILID Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsoonid, puitpaneelid jne. 1
jahutamine käima väga kiiresti (alla kahe sekundi). Kui jahutamise aeg läheb üle selle aja ei pruugi olla tegu enam puhta martensiidiga. Selle kahe sekundi jooksul võis teras juba nii palju maha jahtuda, et osa martensiidist muutus perliidiks. Siis ei ole materjal enam nii tugev kui ainult puhas martensiit. Noolutamisel on vaja ka teada, mis on sinu aine süsiniku sisaldus ja kui tugevaks sa soovid seda materjali teha. Selle alusel tuleb valida õige noolutustemperatuur. Termotöötlemine vajab tähelepanu ja teadmis, kuidas saada sobiv materjal.
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi TERASE TERMOTÖÖTLEMINE Kodutöö nr. 4 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord Ülesanne 1 ............................................................................................................................ 3 Ülesanne 2 ............................................................................................................................ 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 8 ...
Terase termotöötlemine Terase struktuurimuutused termotöötlusel Terase termotöötlemine seisneb terase kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: · lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega faasimuutused toimuvad täielikult), · karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt).
Vali üks või enam: a. Tsementiitimist tesotatakse süsinikuga rikastatud keskkonnas 5-10 tundi ~900 C° juures b. Tsementiitimisel saavutatakse suur pinnakõvadus ~62 HRC 1-2 mm ulatuses c. Termotöötlus tsementiitimisel võib koosneda kahekordsest karastamisest, kus esimene on täiskarastus ja teine poolkarastus, millele järgneb madal noolutus tagamaks suurt kõvadust pinnakihis d. Tsementiitimisel lõiketöödeldakse esmalt detail, seejärel tekase tsementiitimine ja termotöötlemine Küsimus 11 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on detaili karastamise ja noolutamise peamised eesmärgid? Vali üks või enam: a. Suurendada detaili tugevust b. Muuta detaili mehaanilised omadused sobivaks selle kasutuse kohaga c. Vähendada detaili sitkust d. Suurendada detaili kõvadust Küsimus 12 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis võimaldab terast termiliselt töödelda?
Vali üks või enam: a. Termotöötlus tsementiitimisel võib koosneda kahekordsest karastamisest, kus esimene on täiskarastus ja teine poolkarastus, millele järgneb madal noolutus tagamaks suurt kõvadust pinnakihis b. Tsementiitimist tesotatakse süsinikuga rikastatud keskkonnas 5-10 tundi ~900 C° juures c. Tsementiitimisel saavutatakse suur pinnakõvadus ~62 HRC 1-2 mm ulatuses d. Tsementiitimisel lõiketöödeldakse esmalt detail, seejärel tekase tsementiitimine ja termotöötlemine Küsimus 11 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on detaili karastamise ja noolutamise peamised eesmärgid? Vali üks või enam: a. Muuta detaili mehaanilised omadused sobivaks selle kasutuse kohaga b. Suurendada detaili kõvadust c. Suurendada detaili tugevust d. Vähendada detaili sitkust Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis võimaldab terast termiliselt töödelda?
· Pakkimine · Spoonliimpuit ehk vineerkihtpuit (kertopuu) on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsiooni võib olla erinev. · Väikesem põhjus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. Termotöödeldud puit · Termopuitu tuntakse ka nn suitsutatud või kuumatöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuril 195 kuni 230C. · Tavalise puiduga võrreldes on termopuit tumedam. · Kasutatakse ukse-ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. · Termotöötluse tulemused: · Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus · Suureneb vastupidavus seenkahjustuste suhtes · Paranevad soojaisolatsioon omadused · Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb.
13. Puitkiud-, ja puitlaastplaat, kasutus Puitkiudplaat- peenestatakse puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud. (põrandaplaat, seinte- ja lagede kattematerjal) Puitlaastplaat- valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. (sisemine vooderdamine, tuuletõke, alusplaatimiseks) 14. Termotöödeldud puit, kasutuskohad -Suitsutatud/kuumtöödeldud puit Termotöötlemine toimub auruga 180-230C. Tõstetakse järsult temp 100C ja siis aeglaselt 130C. 130C juurest viiakse 180-230C juurde ja hoitakse 2- 3 h puitu selle temp juures.Siis viiakse temp alla ja niisutatakse auruga, umbes 4% niiskussisaldus. 15. Puidu muutused termotöötluse käigus Väheneb tihedus (puit läheb kergemaks); soojajuhtivus väheneb 25%; muutub ilmastiku ja seentekindlaks; suitsune lõhn. 16. Liimpuit, kasutus -Vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemendid.
Võru Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Metallide termiline töötlemine Referaat Võru khk 2013 Termotöötlemine Termiline töötlemine on metalli sulamite vastavale faasi temperatuurile kuumutamise, sellel temperatuuril hoidmise ja ettenähtud kiirusega jahutamise operatsioonide tehnoloogiline protsess, mille eesmärk on materjali struktuuri muutmine vajalike mehaaniliste omaduste saamiseks (joon. 4.1) Joonis 4.1. Termotöötlemise reziimide skeem Faasi- ja struktuurimuutused sulamis toimuvad kindlatel kriitilistel temperatuuridel.
...................................................................................................17 4.2.1. Pinnaviimistlus..............................................................................................................17 4.2.2. Vaakum- ja surveimmutus ............................................................................................17 4.2.3. Puidu immutusvahendid (immutid) ...............................................................................18 4.3. Termotöötlemine...............................................................................................................19 Kokkuvõte.................................................................................................................................20 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................21
3.1 Betoonisegu soojendamine. Ajad on näidanud, et termosmeetod on lihtsaim ja majanduslikum meetod, mida on laialdaselt kasutatud kõige mitmekesisemate, kuid väiksemate pinnamooduliga konstruktsioonide betoonimisel. Betooninormide kohaselt peab betoonisegu töötemperatuur olema vähemalt +5 °C. Betoonisegu temperatuuri valimisel tuleb arvestada veol, betoonimisel ja teistel tööetappidel toimuva temperatuuri alanemisega. Betoonisegu termotöötlemine tähendab seda, et segu soojendatakse üle +40 °C (vt. Pilt 2). Termotöötlus on küll hea meetod suuremate külmade puhul, kuid nagu ikka igal mündil on kaks külge termotöötlus vähendab betooni lõpptugevust kuni 30% [4]. 6 Kuna betooni kuskil ,,aurukatlas" keeta ei ole võimalik, siis lihtsaim viis betoonisegu
Konstruktsiooniterased peavad olema keskkonnasõbralikud, sitked. Mõlemad peavad olema korrosioonikindlad, soojuspüsivad, tugevad. 29. Mis on teraste termotöötlus? Teraste termotöötlus, nii nagu igasuguse termotöötluse eesmärgiks on metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Termotöötlemise teel võib muuta nii terase mehaanilisi, tehnoloogilisi kui ka talitlusomadusi. 30. Mis on teraste lõõmutamine? Lõõmutamine on selline termotöötlemine, kus terast kuumutatakse ettenähtud temperatuurini, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis aeglaselt. Selle tulemusena terase struktuur tasakaalustub ja tema püsivus suureneb. Plastsus suureneb, sisepinged vähenevad, survetöödeldavus paraneb, struktuur peeneneb, lõiketöödeldavus paraneb. 31. Mis on terase karastamine? Karastusstruktuur? Karastamiseks nimetatakse sellist termotöötlemise operatsiooni, mille puhul teras
> liimimine > talade hööveldamine > pinnastöötlus > pakkimine. > Spoonliimpuit e vineerkihtpuit (kertopuu) on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orietatsioon võib olla eriven. > Väiksem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala, raam, kaar ka sõrestikkonstruktsioone. Termotöödeldud puit > Termopuitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puituna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuril 195 kuni 230 kraadi. > Tavalise puiduga võrreldes on termopuit tumedam. > Kasutatakse ukse ja aknamaterjalidena, põranda ja seinapaleenidena, mööbli valmistamisel jne. Termotöötluse tulemusena: > Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus > Suureneb vastupidavus seenkahjuste suhtes > Paranevad soojaisolatsiooni omadused > Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb > Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaarduvus
Keevitusvann paikneb õmbluse telje suhtes nurga all, mis kergendab õmbluse moodustamist ja sulametalli hoidmist keevitusvannis. Raskem on keevitada laeõmblusi. Siin kuumutatakse metalliservad sulamise alguseni ja sel momendil viiakse keevitusvanni traat, mille ots sulab kiiresti. Metalli hoiab keevitusvannis leegi gaaside rõhk. Hõlpsam on keevitada paremsuunaliselt ning mitmes võimalikult õhukeses kihis. Keevisliidete termotöötlemine. Termotöötlemine hõlmab detailide ettevalmistamist keevitamiseks, termotöötlemist keevitamise käigus ja valmisdetaili termotöötlemist peale keevitamist. Detailide termilist ettevalmistust enne keevitamist tehakse metalli keevitatavuse parendamiseks. Soojusreziimi valik keevitamisel oleneb keevitatavate metallide ja sulamite omadustest, samuti konstruktsiooni jäikusest ja seisukorrast keevitamise ajal. Mustmetallide keevitamisel peab ettekuumutus temperatuur olema seda kõrgem,
Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Kasutatakse välisfassaadi katmiseks või märgades siseruumides, konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina veel kasutatakse teda soojusisolatsiooniks ja sisevooderduseks. 20. Mis on ja kuidas saadakse termotöödeldud puit, kasutuskohad? Termotöödeldud puit ehk suitsutatud või kuumtöödeldud puit. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185-230c. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Toimub kolmes etapis. 1) Temp tõstmine ja puidu kuivatamine. Temp tõstetakse kiirelt 100c ja seejärel aeglasemalt kuni 130c. Puidu niiskus % langeb 0 lähedale 2) Teglik töötlus mille ajal temp tõstetakse 185-230c-ni. Eesmärgikohast temp hoitakse 2-3tundi. 3) Temp alandamine ja niiskuse tasakaalustamine veeudu abil. Puidu niiskus tasakaalustatakse tavaliselt
tehakse ka lehtpuidust. Pooltooted : valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad • põrandalauad • voodrilauad • piirlauad ja liistud • sindlid (pakkudest välja saetud katusekattematerjalid) • katuselaastud (pakkudest välja lõigatud katusematerjalid) • kattevineer (spoon) • ristvineer • parketiliistud Termotöödeldud puit: ehk kuumtöödeldud puit. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöötluse tulemusena muutuvad jäävalt mitmed puidu keemilised ja füüsikalised omadused. • Termotöötlus vähendab mõningal määral puidu tihedust, mistõttu puit muutub pisut kergemaks. • Termotöötlus vähendab puidu tasakaaluniiskust võrreldes töötlemata puiduga
E295 295 490 20 Parendatavad terased E335 335 590 16 Masinaosade valmistamiseks kasutatavad terased E360 360 670 11 peavad olema töökindlad, see tähendab, et nendel peavad olema kõrged tugevusnäitajad R m ja Rp0,2, Vedrude termotöötlemine seisneb karastami- vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU. ses ja kesknoolutamises temperatuuril 300...400 °C. Parendatavad terased on kesksüsinikterased Vedrude töökindlus sõltub oluliselt nende (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid ele- pinna kvaliteedist: praod, tagi, kriimud vähendavad mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises tunduvalt väsimustugevust. Seetõttu leiab laia kasu-
Parendatavad terased on kesksüsinikterased (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid elemente. Nende termotöötlus seisneb karastamises (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Termotöötlemine võimaldab oluliselt parandada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi omadusi. Võrreldes ühekordse töötlemise normaliseerimisega, mil moodustub perliitstruktuur, on kahe- kordse töötlemise parendamise (karastamine + kõrgnoolutamine) tulemusena tekkiv struktuur pare mate omadustega. Vedruterased Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu
pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuride 195 kuni 230C. Tavalise puiduga võrreldus on termopuit tumedam. Kasutatakse ukse- ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. Termotöötluse tulemusena: paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus, vähenevad niiskusdeformatsioonid. PUIDUST EHITUSDETAILID Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsoonid, puitpaneelid jne. 1
niiskusele vähem kui puit. Vineeri kasutatakse muu hulgas kandeelementides, põhikonstruktsioonides jäikuselemendina, vooderdamiseks, tasandamiseks, kujundamiseks, sisustus- ja puusepatöödes. 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. 3 Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. Lisaks on see peamiselt tervete okstega A- või B-klassi kvaliteediga puitmaterjal. Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi.
· poolrasketeks (450...750 kg/m3), kasutatakse vaheseinte ehitamiseks; · rasketeks (750...1100 kg/m3), kasutatakse põrandate tegemisel. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Vineeri paksus 4-30mm. Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 195 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Termotöötlus sobib kõikide puiduliikide puhul. Laminaat on suhteliselt õhuke, kuid samas väga kulumis- ja kriimustuskindel materjal. Koosneb ta mitmest vaikudega immutatud ning kõrge temperatuuri ja rõhu all kokku surutud pärgamiini kihist. Laminaadi välimuse kujundab dekoratiivne mustrikiht. Kulumis- ja kriimustuskindluse aga annab mustrikihti kattev läbipaistev kulumiskiht.
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. 1. TERMOTÖÖTLUSE TEOORIA Temperatuur ja aeg Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli k...
2)Puitlaastplaadid(OSB-plaat)-valmib puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kokku kuumalt. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. 3)Vineerid-liimitakse õhukesed puitlehed(spoonid) kokku paketiks. Iga järgnev kiud on eelmisega risti. Valmistatakse kase- ja okaspuidust. Välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. 10.Termotöödeldud puit,liimpuit 1)Termotöötlemine toimub 185-230 kraadi juures. Materjaliks sobivad kõik puidud. Töödeldav puit võib olla toores, kui ka eelkuivatatud. 2)Sisaldab kolme etappi: 1)temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine(tõstetakse temp. 100 kraadi juurde ja seejärel aeglaselt 130 kraadini), puidu niikuseprotsent langeb 0 lähedale; 2)tegelik termotöötlus, temp. tõstetakse 185-230 kraadini. Temperatuuri hoitakse selle juures 2-3 tundi. 3)Temperatuuri alandamine ja niiskuse tasakaalustamine veeudu abil
Vineerile on omased kõrged tugevusnäitajad, väike mass (näiteks 4x väiksem alumiiniumist), madal soojus- ja helijuhtivus ja on kasutatav keemiliselt agressiivses keskkonnas. Kui vineeri valmistada veekindlatel liimidel, saadakse niiskuskindel vineer, millest valmistatakse kandekonstruktsioone 10. Termotöödeldud puit, liimpuit Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. Lisaks on see peamiselt tervete okstega A- või B-klassi kvaliteediga puitmaterjal. Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi. 1
· Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. · Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi: 1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, mille puhul puidu temperatuur tõstetakse kiiesti ligemale 1000C-ni ja seejärel aeglasemalt kuni 1300Cni. Puidu
talub hästi löökkoormusi. Margitähis TT Koostis Omadused, min Parendatavaist terastest valmistatakse enamik %, max masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Muu ReH 2 KU 27J Termotöötlemine võimaldab oluliselt paran- N/mm t°-l dada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi S235J2 N 1,4 Mn 235 -20 omadusi. Võrreldes ühekordse töötlemise norma- S275J2 N 1,4 Mn 275 -20 liseerimisega, mil moodustub perliitstruktuur, on S500 QL1 P 2 Ni 500 -40 kahekordse töötlemise parendamise (karastamine
annaabi.ee 
