Regulatsioon jaotatakse kaheks: 1) Keemiline toimub soojustekke intensiivsuse muutumise teel. On eriti oluline keha temperatuuri languse vältimise seisukohalt. Siis soojusteke intensiivistub. Põhilised soojustekke allikad on lihased nendes tekivad 80% soojusest. Ülejäänud 20% tekivad peamiselt maksas ja neerudes. 2) Füüsikaline reguleerib põhiliselt soojuse äraandmist ja väldib sellega ülekuumenemist. Termoregulatsiooni keskus asub vaheajus, hüpotaalamuses. See keskus saab pidevalt infot nii keha pinna kui ka keha sisemuse termoretseptoritelt keha temperatuuri kohta. Ähvardava mahajahtumise korral saadetakse termoregulatsiooni keskusest närviimpulsid lihastele. Täna tahetele mittealluvatele lihastele võivad tekkida külmavärinad ja kananahk. Kananahk on põhjustatud karvapüstitajalihaste kokkutõmbest. Soojuse äraandmine toimub: 1) Kiirguse teel katmata kehaosadelt ümbritesevasse õhku
Veebilanss koosneb toidu ja joogiga saadud veest ja keha poolt kaotatud veest. Keha kaotab vett higistades, uriini tekkimises ja eritades, hingamisteede pindadel. 10) Kuidas töötavad neerud? Vee hulga eritamist reguleerib antidioreetiline hormoon, see sunnib neerusid vett kokku hoidma, vesi imendub tagasi verre. Neerud tagavad liigsete soolade ja vee erituse. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Kogu veri käib neerudest läbi. 11) Kirjelda termoregulatsiooni. Inimesed on endotermilised püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Kui vere temperatuur tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotalamuse mõjul vastavad mehhanismid (tagajärjeks higistamine või külmavärinad). 12) Millega tagab organism kaitse patogeenide eest?
Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli).
and temperature and nurses. Otsingu tulemusena leiti neli artiklit. Kõige rohkem haakus käesoleva teemaga üks artikkel ja seda ka kasutati selles töös. Veel otsiti uurimusega seotud materjale NationalCentreforBiotechnologyInformationja leiti üks teema kohane artikkel. Eesti keelset materjali otsiti P.H Kingisepparaamatust "Inimesefüsioloogia"ja N. Roper, W.W. Logan, A. J. Tierney raamatust "Õendusealused". Käesoleva referaadi esimeses peatükis on käsitletud termoregulatsiooni ja soojustasakaalu, kehatemperatuuri mõistet üldiselt, seda millised on termoregulatsiooni tegurid ning kuidas avastada kehatemperatuuri kõrvalekaldeid. Teises peatükis antakse ülevaade kehatemperatuuri kontrollist imikutel ja enneaegsetel beebidel ning mis võib juhtuda siis, kui nende temperatuur tõuseb normaalsest piirist kõrgemale või langeb liiga madalale ja mida tehakse selleks, et temperatuur uuesti normaliseeruks. Tuuakse välja ka erinevad
piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.Temperatuuri homöostaas esineb täiskasvanud imetajatel ja lindudel, vähemal määral ka üksikuil roomajatel ja kaladel (nt. kuukala).Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptoritevahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.Sotsiaalse termoregulatsiooni näiteiks on pesatemperatuuri hoidmine (regulaarse haudumise kaudu) püsisoojastel lindudel, samuti temperatuuri reguleerimine sipelgapesas.Teataval määral on termoregulatiivsed ka ökosüsteemid ja Maa biosfäär tervikuna. Tehnilised termoregulatsiooni süsteemid põhinevad soojusandurite kaudu lahendatud tagasisidel. Selliselt püsib temperatuur näiteks külmutuskapis, samutikonditsioneeritud ruumides.
· Ainuraksed ( organism, mis koosneb ainult ühest rakust. Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu. Rakutuum on raku organell , mis kannab endas DNA molekulide sisaldamise tõttu pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust ja reguleerib rakus toimuvaid protsesse.
• Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõikumisi ei ole. TÄISKASVANUIGA • Terve inimese normaalne kehatemperatuur on 37°c. • Inimorganism suudab hästi oma kehatemperatuuri hoida. • Kehatemperatuuri tõusuga suureneb kehasoojuse eraldumine, aga languse puhul veresooned ahenevad ja higieritus pidurdub. VANURID • Elukaare lõpuosas kahaneb termoregulatsiooni tõhusus. • Vanurid on vähem aktiivsemad ja halvema toitumusega. • Vanuri ja lapseeas on soojuse ja külma regulatsioon eriti tundlik. ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID • Bioloogilised • Psühholoogilised • Sotsiokultuursed • Keskkonna • Poliitilis-majanduslikud KOKKUVÕTE • Kehatemperatuur on oluline. • Kehatemperatuur oleneb paljudest aspektidest.
asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. Termoregulatsioon e. soojusregulatsioon on org. omadus toim. viisil, mis hoiab tema temp. kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temp. Elukeskkond org. vajadusi rahuldav keskkond. Vee kaitsefunktsioon vee omadus viia organismist võõrkehi välja. Nt. pisaratega saab eemaldada puru silmast. VEE ÜLESANDED · Lahusti paljudele ainetele · Rakkudes turgori tagamine · Rakusisese turgori tagamine · Termoregulatsiooni teostamine · Organismis ainete transpordi tagamine · Suure soojusmahtuvuse tõttu keskkonna kliima kujundamine · Organismides kaitsefunktsiooni täitmine · Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele
teguritest ning muutub elu jooksul. Ööpäevas siseneb umbes 1,4 l (2/3)- Joogiga 0,7 l(1/3)- toiduga + metaboolne (rakuhingamisega) u. 0,2 l Väljub: 1400 ml uriiniga, 450 ml nahaga 350 ml kopsudega 100 ml väljaheidetega Vee ülesanded raku tasandil Osalemine biokeemilistes protsessides Loob rakkudesse stabiilse keskkonna Tagab ainete transpordi Vee ülesanded organismi tasemel Termoregulatsiooni tagamine Ainete transport Kaitsefunktsioon Organismi veeaotus: Janutunne on organismi hoiatussüsteem, mis saab alguse aju keskmises osas. Organismi veesisalduse langedes: kui on langus 2%-tekib janutunne, kui on langus 20% ja enam, saabub surm. Neerud Inimese erituselundiks on neerud, kopsud ja nahk. Neerud on peamised veebilansi reguleerijad. Neerude ülesanded: · Eemaldavad verest jääkaineid ja vett · Hoiavad organismi veebilansi tasakaaslus
arengule eesmärke ja areneda. Ta on võimeline käsitlema oma tundeid, mõtteid ja kogemusi Hilise täiskasvanuea ehk vanaduse tunnused Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Neerude uriini tootmis võime vähenemine Seedehäired Lihasjõu vähenemine Termoregulatsiooni häire Surmatunnused Piiripealsed märgid: hingamine ja südametegevus aeglustuvad, muutuvad ebakorrapäraseks lihased .... kudede pinge väheneb refleksid kaovad liikumis- ja aistimistaju kaob naha värvus muutub valgeks, hallikaks, sinakaks valutundlikkus nõrgeneb tajud kaovad hingamine on häälekas, korisev - lisandub lima eristus Sekundaarsed surmatunnused südametegvus on seiskunud pupillid on maksimaalselt laienenud koolnukangestus
Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine, raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus. Kuuma- rabandus võib lõppeda surmaga sdame ja hingamiskeskuse halvatuse tõttu. Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40...42ºC) on kuumarabanduse erivorm. Liigsoojus soodustab ka silmade hallkae (läätse osaline või täielik tuhmumine) tekkimist. Erilist tähelepanu nõuab töö väga külmades ja eriti kuumades tingimustes. 1.4 Inimese termoregulatsiooni mehhanism Hoiab inimese keha temperatuuri ühesugusel tasemel, olenemata välistingimustest. Inimese keha tuuma (siseorganite) temperatuur on 37º C, kõikumine sellest 4º piires. Hüpertermia on keha ülekuumenemine, 6º võrra on see juba eluohtlik. Hüpotermia keha allajahtumine ei ole samuti normaalne, kuid 10º võrra allajahtumist talub organism mõnda aega kahjustusteta. Termoregulatsiooni juhib hüpotaalamus (teatav piirkond vaheajus), mis reguleerib vere-
Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi vajadusi rahuldav keskkond Vee kaitsefunktsioon: viia välja organismist võõrkehi ,( pisaratega saab silmast puru eemaldada) Vee ülesanded: Lahusti paljudele ainetele Rakkudes turgori tagamine Rakusisese metabolismi tagamine Termoregulatsiooni teostamine Organismis ainete transpordi tagamine Suure soojusmahutavuse tõttu keskkonna kliima kujundamine Organismi kaitsefunktsiooni täitmine Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele Makroelemendid: C H N O P S Mesoelemendid: organism vajab neid mõõdukas kogudes : Ca , Cl , Mg , Na , K Mikroelemendid: organism vajab neid vähestes kogudes aga on ikka hädavajalikud : Fe, Zn , I, Cu Elemendi ülesanne: C- moodustada keemilisi sidemeid ja hädavajalikke ühendeid
veresooni; vererõhku tõstev e vasepressoorne toime (ADH e vasopressiin). Vasopressoorne
toime avaldub, kui teda produtseeritakse tavalisest rohkem, igapäevane toime on
antidiureetiline. 2 funktsiooni, sest ADH-l on 2 erinevat retseptorit, mille tundlikkuson erinev
1 on suurema tundlikkusega (neerutorukestes paiknevad retseptorid (V2), V1 on
vähemtundlik, veresoonte silelihastel.
2.hüpotalamuse funktsioon: termoregulatsioon, hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni
keskus, mis saab pidevalt infot keha sisemusest ja pinnalt.
q Aju peamine informatsioonikeskus: § teadete vastuvõtmine § sorteerimine § koordineerimine Vaheaju HÜPOTALAMUS v Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. v Arengulooliselt üks vanemaid ajuosi, mis on oma ehituselt jäänud suhteliselt konstantseks. v Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid funktsioone. v Muuhulgas mõjutab hüpotalamus termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endokriinset regulatsiooni ja uneärkveloleku rütmi regulatsiooni. v Tekivad neurohormoonid PEAAJU Väikeaju: q Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine. q Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. q Reguleerib kehahoiakut ja liigutusi. Väikeaju PEAAJU Suuraju:
keskkonnas? Kui organism satub sooja keskkonda on vaja kehatemeratuuri langetada- naha veresoonte laienemine, higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37C, soojustekke pärssimine. Kui organism satub külma keskkonda on vaja keha temepratuuri tõsta- naha veresoonte ahenemine, soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed: KNS poolt indutseeritud lihasvärin, metaboolse soojustekkeprotsesside (nn keemilise termoregulatsiooni) aktivatsioon, türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsioooni suurenemine. 16. Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi? Ööpäevased kõikumised- madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised- kehatemepratuur tõuseb 0,3-0,6C peale ovulatsiooni. 17. Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Hüpotermia on alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35C. Tunnused: nõrkus,
Närvisüsteemi ülesanded: kooskõlastada organismis kõikide elundite tööd, tagada Vananemise tunnused: luud muutuvad nõrgemaks, nahk muutub vähem elastseksm kohanemine väliskeskkonna muutustega, võimaldada koguda, töödelda, sorteerida pidurdub ainevahetusm meeleelundite töö halveneb, võib lisanduda ja salvestada infot ja edastada seda lihastele ja näärmetele. Nävikoe moodustavad termoregulatsiooni häire, halveneb õppimisvõime. Välised tegurid: õhk (selle närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi kvaliteet), toit, radioaktiivsus. liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja
hüpertermia tõsidus eri indiviidide vahel. Kehatüvetemperatuurid jäävad vahemikku 41-47 kraadi Kollapsi põhjuseks peetakse erinevaid füsioloogilisi kahjustusi, nagu kardiovaskulaarse funktsiooni kahjustumine, retseptiga ravimite kasutamine, põletikuline seisund, aga ka limiteeritud juurdepääs õhukonditsioneeridele Kuumarabanduse patogenees Tuleb hinnata süsteemseid ja rakulisi vastuseid kuumarabandusele Need vastused hõlmavad termoregulatsiooni, akuutse faasi vastust ja kuumasokivalkude poolset vastust Termoregulatsioon Kehatemperatuuri hoidmist 37 kraadi juures, sõltumata keskkonnast juurdetulevast soojusest, nimetatakse termoregulatsiooniks Temperatuuri tõus aktiveerib perifeersed ja hüpotalaamilised kuumaretseptorid, mis annavad signaali üle termoregulatsioonikeskusele Suureneb sümpaatiline vasodilatatsioon, mis tõstab nahas verevoolu
Toiduallergia puhul peab vältima seda toiduainet. Miks on tekkinud? Lapsena seedekulgla häire olnud, ei ole ilusti lõhustunud, tekkinud antikehad, kui nüüd uuesti valk saabub organismi, siis reageerib. Toiduallergiast on võimalik lahti saada, aga see nõuab palju tööd ja aega. Ülitundlikkus väikeste koguste korral on uskumatult suur. (naisel allergia, mees on söönud kala, suudlevad, naise huuled paistetasid üles). 10. Termoregulatsioon – keemiline ja füüsikaline. Termoregulatsiooni iseärasused lastel. Mõeldakse protsesse, mis säilitavad püsiva kehatemperatuuri, st soojuse tekke ja äraandmise tasakaalu. Inimene on püsisoojane ehk homoiotermne. Sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Keskmiseks kehatemperatuuriks loetakse 37. Aga inimese kehatemp. kõigub ööpäeva piires u 1 kraadi piires, on allutatud ööpäevastele biorütmidele. Kõige kõrgem on õhtupoolikul (nelja-viie-kuue paiku) ja madalam hommikupoole ööd (viie paiku)
orgaanilised ained) kontsentratsioonid on normitud. Samuti on sisekliima tagamiseks normitud õhuvahetus üldjuhul peaks olema õhuvahetuse kordsus vähemalt 0,5 korda tunnis. Kui sisetemperatuuri muutus ja õhu liikumine on tajutav otsese ebamugavusena, siis keerulisem on asi niiskuse, CO2 ja teiste saasteainete tajumisega. Temperatuur Olulisim sisekliima parameeter on ruumi õhutemperatuur. Ruumi õhutemperatuuriga kohaneb soojavereline elusorganism, seega ka inimene termoregulatsiooni abil. Optimaalse õhutemperatuuri juures on termoregulatsioon minimaalne. Optimaalne temperatuur, 0C on selline temperatuur, mis rahuldab enamikku (95%) inimesi teatud riietuse ja kehalise aktiivsuse juures. Rahuolekus alasti inimesele on optimaalne õhutemperatuur 28...30 °C, kerges rõivas inimese jaoks 22...25 °C, tavalises rõivas (ülerõivasteta) kerget tööd tegeva inimese jaoks 18...20 °C. Mida raskem on kehaline tegevus, seda madalam on optimaalne õhutemperatuur.
tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised Mis on refleksikaar?
Kindlustavad raku laengu (pos/neg). Anorgaanilised ained I VESI vesi on universaalne lahusti. Hüdrofiilsed ained on need ained, mis lahustuvad vees (söögisööda, glükoos). Hüdrofoobsed ained on need, mis ei lahustu vees (rasvad, õlid). * Vesi tagab rakkude ainevahetuse e metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. * Vesi tagab raku siserõhu e turgori. * Vesi kindlustab organismi ringeelundkondade töö (vereringe, lümfiringe). * Vesi kindlustab termoregulatsiooni. Vee auramine jahutab keha (higistamine, taimedel õhulõhede kaudu). Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismi sees püsivat kehatemperatuuri. * Organismi kaitsefunktsioon (pisarad vähendavad hõõrdumist; kõrvaldavad võõrkehad silmast; liigesevõie vähendab hõõrdumist liigestes; lootevedelik kaitseb loodet põrutuste eest). Orgaanilised ühendid I Süsivesikud e sahhariidid
2)Nucleus supraoptieus Andidiureetiline hormoon (ADH) ja oksütotsioon – need kaks hormooni produtseeritakse hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades. * hüpotalamuses sünteesitakse hormoone, mis laskuvad eessagarasse ja mõjutavad eessagaras seal sünteesitavate hormoonide teket. Produtseerda stimuleerivaid eessagara hormoone riliising (release) hormoonid (RH) ehk liberiinid ja statiine ehk inhibeerivaid hormmoone (IH). * hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni keskus – kehatemperatuuri regueeriv keskus. Inimene kuulub püsisoojaste hulka (+37) – võim alikke nihkeid reguleeritakse hüpotalamuses paikneva termoregulatsiooni keskuse kaudu Muutustest saab teada keskus ja käivitab mehhanismi, mis ähvardava alajahtumise korral võimaldab soojusteket suurendada. Selleks intensiivistub ainevahetus – rohem süsivesikuid osüdeeritakse – tekib rohkem soojust. Kõige enam soojust tekib lihastes (80%), maksas, neerudes
Seksuaalkäitumine, raev _ Reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja seob seda endokriinsüsteemiga _ Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tööd neurosekretoorsete rakkude abil _Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH, GH)- mõjustab noorloomade kasvu ja arengut, piimatoodangut ja immuunsust _ Melanotsüüte stimuleeriv hormoon (MSH)- reguleerib pigmentatsiooni teket. _ Türeotroopne hormoon (TTH, TSH)- reguleerib kilpnäärme talitlust, samuti hapniku tarvet, ainevahetust ning ka termoregulatsiooni. _ Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist ning mõjutab stressireaktsioone. _ Gonadotroopsed hormoonid- toime avaldub suguelundite endokriinse talitluse kaudu. Neil puudub soo- ja liigispetsiifilisus. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)- soodustab emasloomadel munasarjades folliikulite kasvu ning isasloomadel spermiogenees. Luteiniseeriv hormoon (LH)- kutsub emasloomadel esile ovulatsiooni ja kollakeha moodustamise
hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: · Ajukoorerakkude arvu vähenemine · Kuulmise nõrgenemine · Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine · Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae) · Kopsumahu vähenemine · Südame löögimahu vähenemine · Neerude töövõime vähenemine · Seedehäired · Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine · Termoregulatsiooni häired · Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel · Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine · Naha elastsuse vähenemine (,,kortsud") · Juuste hõrenemine Treeningu füsioloogia Lihaste liigutamiseks on vaja energiat. Vahetuks energiaallikaks rakus on ATP adenosiintrifosfaat. Kui hakkame lihaseid liigutama, siis selleks vajalik ATP saadakse 1
Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli).
salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. • lühimälu ehk hetkemälu; • püsimälu. 7. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis bioloogilise tähenduse järgi? • toiterefleksid; • kaitserefleksid; • orienteerumisrefleksid; • sugurefleksid. 8. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis käitumisreaksioonide järgi? *tingimatud ehk kaasasündinud ehk pärilikud refleksid→seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste autonoomsete funktsioonidega; *tingitud ehk elu jooksul omandatud refleksid. 9. Millised on autonoomse närvisüsteemi ülesanded inimese organismis? • juhib inimese organismis tahtele allumatuid liigutusi; • reguleerib siseelundite, südame, veresoonte ja endokriinsete näärmete talitlust; • varustab närvidega seede-, hingamis-, eritus- ja vereringeelundeid ning endokriinseid näärmeid. 10. Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem inimese organismis? 1
inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumisest... = Higistamine, vee tarbimine-seotud aklimatiseerumisega, kohanemisvõimega Termoregulatsioon- Inimiene on troopiline loom. Aafrikast> euroopasse (külmaga kohanemiseks peame ehitama maju, sooja jaoks mitte) Keha kasutegur 25% st .75% energiast kaotame soojusena. (Iga kord kui tööd teeme, kaotab keha 75% saadud energiast soojusena)
vähese lihasmassiga inimesed võivad külmetada, ka suvisel ajal. Eriti need, kelle lihasmass on haiguse tõttu vähenenud, lihase düstroofia. Kilpnäärme ületalitlus- nahk on roose, keha t on kõrgem, verooned laienenud, nahk niiske, rohkem soojust antakse ära · Kopsude kaudu ärahingatava õhuga. Inimsel tagasihoidlik Ähvardava mahajahtumise korral saab temperatuuri langusest teada kõigepealt termoregulatsiooni keskus hüpotaalamuses. Hüpotaalamuse poolt lähtuvad närvi impulsid sümpaatilisele NS, mille vahenudsele naha veresooned , pindmised, ahenevad, väheneb soojuse äraandmine. Keha sisemuse veresooned laienevad. Intensiivistub keha keemiline regulatsioon, füüsikaline vaibub. Lihastes eelkõige hakkab rohkem soojust tekkima, ainevahetus seal intensiivistub, ka maksas ja neerudes, seal on ainult 20 % Ähvardava ülekuumenemise korral aeglustub soojusteke, ntensiivistub soojuse äraandmine,
kokkutõmbumine, veresoonte kokkutõmbumine. Keha jahutamisele aitavad kaasa silelihaste lõtvumine suuremates veresoontes, vere liikumine pea nahakihti, higistamine. Keskmise füüsilise aktiivsusega keskmine täiskasvanud naine peaks päevas omastama 2170 kcal. keskmise füüsilise aktiivsusega keskmine täiskasvanud mees peaks päevas omastama 3000 kcal. Termoregulatsioon- inimesel puudub efektiivne soojust hoidev karvkate ja paks rasvakiht, inimese termoregulatsiooni soodustavad higinäärmed Energiat vajavad: Stabiilse kehatemperatuuri säilitamine, ainete transport rakkudesse, lihasrakkude kokkutõmbed, närviimpulsi liikumine Külmavärinate teket reguleerib hüpotaalamus.
Soojuskiirgus ehk radiatsioon; konduktsioon; konvektsioon; aurumine ehk evaporatsioon. 15) Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? · Palavas keskkonnas - naha veresoonte laienemine; higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C; soojustekke pärssimine. · Külmas keskkonnas - naha veresoonte ahenemine; soojustekke suurenemine (lihasvärin, keemilise termoregulatsiooni aktivatsioon; türoksiinist tingitud pikema ajaline soojusproduktsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude. 16) Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi? Ööpäevased kõikumised madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised - kehatemperatuur tõuseb 0,3-0,6°C peale ovulatsiooni. 17) Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata?
· Vene saun ehk leilisaun · Iiri saun · "Indiaani saun" ehk higistamistelk · Aurusaun · Suitsusaun · Saunabuss Saunateraapia. Termoregulatsioon. Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse sattudes ei toimi need siis vajalikus ulatuses - tekivad külmetushaigused. Samas käivitavad suured temperatuuri muutused kord ühes, kord teises suunas toimuvaid termoregulatsiooni protsesse ja süstemaatilise treeningu tulemusena ei vea need enam alt ka külmetusohu tekkides. Nahk. Leiliruumis tõuseb naha temperatuur kuni 40o, naha pinnal isegi vahel 45o. Sellise temperatuuri juures hukkub enamik haigusttekitavaid mikroobe
• Vegetatiivsed nihked ei ulatu vajaliku tasemeni • Mittespetsiifilised tingitud refleksid ülekaalus Stardieelsete reaktsioonide iseloom ja tugevus sõltub: • Sportlase treenituse astmest • Närvisüsteemi tüübist • Eelsoojenduse läbiviimisest Stardi ootel võivad stardieelsed reaktsioonid muutuda 18. Eelsoojendus. • Üldine – KNS ja liigutusaparaadi optimaalse erutuvuse saavutamine – Ainevahetuse ja termoregulatsiooni kiirendamine – Südame-veresoonkonna ja hingamisaparaadi töö optimeerimine • Erialane – Optimaalse erutuvuse saavutamine liigutusaparaadi nendes osades, mis eelseisvast tegevusest osa võtavad Eelsoojenduse mõjul kasvab: • Liigutusaparaadifermentsüsteemide aktiivsus • Biokeemiliste protsesside kiirus • Aeroobset töövõimet kindlustavate organsüsteemide aktiivsus • Termoregulatsiooni kiirus
Peale kortikotropiini on proopiomelanokortiin eellaseks veel lipotropiinidele, mis stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes, melanotsüüte stimuleerivale hormoonile (MSH), mis reguleerib melanotsüütide talitlust nahas ning b-endorfiinidele. Viimastel ilmnevad valuvaigisti omadused kehalise pingutuse ja ka laiemas mõttes stressisituatsioonis, ühtlasi on tõenäoline, et nad mõjutavad inimese toitekäitumist, organismi vedelikubilanssi ning termoregulatsiooni. Türeoidnääret stimuleeriva hormooni ehk türotropiini peamiseks funktsiooniks on türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes. Peale selle on tal ka kilpnäärme kasvu soodustav toime. Gonadotropiinid on üldnimetus folliikuleid stimuleerivale ja luteniseerivale hormoonile. Gonadotropiinid stimuleerivad sugurakkude produktsiooni ja küpsemist munasarjades ja munandeis. FSH soodustab folliikulite valmimist munasarjas, LH aga nende purunemist,
32. Muutused inimese vananemisel: juuste hõrenemine või täielik väljalangemine lõhna- ja maitsetundlikkuse, kuulmise, nägemise nõrgenemine ajukoore rakkude vähenemine kopsumahu ja südamemahu vähenemine neerude uurinitootmisvõime vähenemine luude hõrenemine seedehäired lihasjõu vähenemine naha elastsuse vähenemine termoregulatsiooni häired 33. Haigused vananemisel ja nende leevendus/ravi: Liigesepõletik operatsioon osteoporoos saab ennetada (piimatooted, kehaline aktiivsus) Alzheimeri tõbi ravi puudub Parkinsoni tõbi ravi puudub, kuid leevendust võib tuua mõne dopamiini erimi manustamine 34. Vananemise põhjusteks peetakse vabu radikaale (veresoonte lupjumine, südameinfarkt,
inimeselt nõuavad. Me sünnime kõrge aluselise vere PH-tasemega 7.44. Kui me vanemaks saame, langeb vere PH-tase 7.35 või madalamale. Vananemise tunnused: · Luude hõrenemine · Lõhna ja maitsetundlikuse vähenemine · Ajukoore rakkude vähenemine · Kuulmise halvenemine · Nägemise halvenemine · Kopsumahu vähenemine · Südamemahu vähenemine · Neerude uriinitootmise vähenemine · Seedehäired · Lihasjõu vähenemine · Termoregulatsiooni häired Esmaseks märgatavaks vananemise tunnuseks on kortsud. Seda aitab vältida UV kaitsefaktoriga päikesekreemi kasutamine, peakatete kandmine, naha niisutamine kreemiga, õige toitumine. Küünte kasv aeglustub, värvus muutub kollakaks. Küüned paksenevad, lõhenevad. Juuste kasv aeglustub ja muutub halliks. Pigment melaniin asendub värvitute õhu molekulidega. Vananemine ja kesknärvisüsteem: · Unehäired · Tähelepanuvõime halvenemine
2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitiline temperatuur-organism ei suuda püsivat temperatuur hoida . Kui väliskeskkonna temperatuur ikka langeb, ei suuda keha nii palju soojust toota, ainevahetus peatub kehas
rasvkoes ehk suurendab insuliintundlikkust. Ka autonoomse närvisüsteemi kahjustuse korral tekkiva tasakaaluhäire puhul saab abi füsioterapeudilt tasakaalutreening ja kukkumise ennetamismeetmete õpetamine on igati asjakohane. Kindlasti on üheks heaks valikuks liikumisravi kombineerimine veeprotseduuridega kas siis basseinivõimlemine või liikumisravi järgne massaazivanni protseduur. Kokkupuutes nahaga parandab vesi keha termoregulatsiooni, verevool kiireneb, paraneb ainevahetus. Veealuse massaazi ravitoime lähtub erineva survega soojade veejugade lõõgastavast toimest lihastele, sh osaliselt süvalihastele, nahaalusele koele, nahale ja samuti siseorganitele. Sarnaselt tavalisele massaazile parandab vesimassaaz vereringet ja normaliseerib lihastoonust. Vesimassaazi puhul ei puutu massöör patsienti käega ning toime on leebem. Protseduuri käigus on inimene sooja veega täidetud vannis ning vee survejuga
pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime. Kui rakud enam poolduda ei saa, siis pole ka võimalik kudesid regenereerida ja organism hakkab "kuluma". Vananemise tunnused: Juuste hürenemine või täielik väljalangemine; Lõhna- ja maitsetundlikuse nõrgenemine; Kuulmise nürgenemine, eriti kõrgemate helide osas; Nägenemise halvenemine; Kopsumahu, südamemahu ja neerude uriinitootmisvõime, ajukoore rakkude arvu, lihasjõu, naha elastsuse vähenemine; Luude hõrnemine. Seedehäired. Termoregulatsiooni häired. Veebilanss - Veekoguste summa, mida organism saab, kaotab ja akumuleerib. Vett saame 2/3 joogiga, 1/3 toiduga, ja väike kogus ainevahetuse käigus. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel, higistades(aurustub ka nahast ilma higistamatta). Higistades toodab organist soolast vedelikku, et säilitada ühtlane temperatuur, kui pärast higistamist vett juurde ei saa, toodab organist vähem uriini. See on homöostaasi üks olulisemaid aspekte. vee kaotus--hüpotaalamus--
Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. · Kaitse nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest. · Homöostaatiline funktsioon vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil. · Tundeelund nahas asuvad puute, valu ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad närvilõpmed. · Süntees D ja B vitamiini süntees, rasvade ladestamine. · erituselund erituselundina vähetähtis, pigem on tegemist termoregulatsiooni "kõrvalproduktiga" · hingamiselund hapnik imendub nahka tähtsusetule väikesel määral. Küll on olulisem roll hingamises mõnede loomade limanahal. · NAHA HAIGUSED Peamised inimese nahahaigused on vistrikud, nahavähk, ja palju muid haigusi. VISTRIKUD Vistrikud ehk akne on üks enamlevinud nahahaigusi, mis esineb umbes 80 protsendil inimestest vanuses 18-35 eluaastat
otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine, Naha elastsuse vähenemine (,,kortsud"), Juuste hõrenemine Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss *Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama: Südame töö , Hingamise, Toidu seedimise , Neerude
[www.tlu.ee/keemia/Biokeemia/Biokeemia%202.pdf] · Lipiidid ei lahustu vees ja on hüdrofoobsed. · Lipiidide tihedus on vee omast väiksem, mille tõttu need jäävad pinnale ujuma. [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc] 1.3. Lipiidide ülesanded · Lipiidid talletavad metaboolseid energiavarusid. · Siseorganite mehaaniline kaitse vigastuste eest. · Lipiidid toimivad elektrilise isolaatorina. · Rasvkude tagab termoregulatsiooni. · Lipiidid on biomembraanide koostisosad. · Nad transpordivad rasvlahustuvaid vitamiine ja kolesterooli. (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt) 5 1.4. Lipiidid söötades Söötades sisalduvaid lipiide või lipiidsete omadustega aineid loetakse toorrasvaks. Seega toorrasv tegelikult on eetris lahustuvate ainete fraktsioon, mis on ebaühtliku koostisega (Oll 1994).
Ca2+ ioonide sidumisele troponiini poolt, Na+-K+ -ioonide transpordile läbi rakumembraani. Lihase glükogeenivarude vähenemine, fosfaadi väljadifundeerumine aktiivselt talitlevast lihasrakust. Väsimusseisundi tekke perifeersed biokeemilised aspektid aeroobse iseloomuga kehalisel tööl: glükogeenivarude ammendumine töötavates lihastes, maksas, hüpoglükeemia teke. Vee ja elektrolüütide kaotus organismist, vereplasma mahu vähenemine, termoregulatsiooni häirumine, Na+ - K+ - pumba funktsiooni langus. Väsimusepuhuste biokeemiliste nihete ulatus organismis sôltuvalt töösse haaratud lihasmassi suurusest. 18. Taastumisprotsesside biokeemiline iseloomustus. Energeetiliste ressursside taastumise dünaamika skeletilihases sôltuvalt eelnenud kehalise koormuse intensiivsusest ja kestusest. Superkompensatsiooni seadus. Energeetiliste ressursside superkompensatsiooni lokaalne iseloom. Toidu kvalitatiivsete ja
Kergem on hakkama saada tõmblukkude ja takjapaelaga, kui tillukeste nööpide, haakide ja aasadega. Esineb sageli ka suu ja hammastega seotud probleeme. Üle 75-aastaseid inimesi on hambutud ning enamusel neist, kellel on veel oma hambad alles, on kaaries. (Roper jt,1999:225) KEHATEMPERATUURI Kahaneb termoregulatsiooni tõhusus, organism ei reageeri enam KONTROLLIMINE nii tundlikult temperatuurimuutustele, perifeersete veresoonte kokkutõmbumisvõime on samuti vähenenud. Tugev kuumus või külmus mõjutab eakat inimest tuevalt. Samal ajal võivad vanurid olla ka vähem aktiivsed ja halvema toitumusega ning seetõttu on oluline neile lisasoojuse andmine, et vältida 6 vaegsoojust
1. Naha veresoonte laienemine. 2. Higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C. 3. Soojustekke pärssimine. Inimese kehatemperatuuri reguleerib hüpotalamus, mis mõõdab vere temperatuuri. Kui kehatemperatuuri on vaja tõsta: Organism on sattunud külma keskkonda. 1.Naha veresoonte ahenemine; 2. Soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed: KNS poolt indutseeritud lihasvärin. Metaboolsete soojustekkeprotsesside (nn. keemilise termoregulatsiooni) aktivatsioon. Türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude. Hüpotermia - alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35°C. Hüpertermia ehk päikesepiste Kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida.
· +41 kraadi · Mõlemat aitab ennetada õigeaegne ja küllaldane vedeliku tarbimine · Vaid tasakaalustatud vedeliku ja mineraalainete manustamine hoiab ära ülekuumenemise ehk hüpertermia Vedelikukaotus pärsib töövõimet · Suur vedelikukaotus viib olulise saavutusvõime languseni · Oht on suurem kuumas kliimas ja kestval koormusel · Jook peab sisaldama süsivesikuid ja elektrolüüte Vedelikukaotus 1 4% kehakaalust · 1% Janu ja termoregulatsiooni häired kutsuvad esile töövõime languse · 2% Janu suureneb, düskomfort, rõhutustunne, isukaotus · 3% Suus kuivus, verekontsentratsiooni tõus, uriinipeetus · 4% Kehalise töövõime langus kuni 20 30% Vedelikukaotus 5 7% kehakaalust · 5% Kontsentratsiooni häirumine, peavalu, ärrituvus, unetus · 6% Kehalisel koormusel tugev termoregulatsiooni häire, kopsuventilatsiooni häirumine, jäsemetes tundlikkuse häired · 7%
kategooria III- pidev liikumine, üle 10 kg raskuste teisaldamine+ suur füüsiline pingutus Kinnise tööruumi mikrokliima näitajad Õhutemperatuur Suhteline õhuniiskus Õhu liikumise kiirus Soojuskiirguse intensiivsus Eeskirjades tabel näitajate kohta Kui optimaalseid väärtusi ei saa rakendada, tuleb rakendada lubatavaid väärtusi Mikrokliima Õhutemperatuur mõjutab töövõimet Siseõhu kliimat mõjutavad veel õhurõhk, õhu hapnikusisaldus, õhu ionisatsiooni aste Termoregulatsiooni juhib hüpotalaamus, mis omakorda juhib verevarustust, keha soojatoodangut, higistamist Ülekuumenemine 6°C võrra on eluohtlik(joogivesi) Mikrokliima Õhu hapnikusisaldus 23.1% Hingamine muutub raskeks, kui õhu hapnikusisaldus langeb alla 12% Sobiv riietus (clo) clo kirjeldab soojusisolatsiooni väärtusi Aluspesu 0,3 clo, sokid 0,05clo Termoregulatsiooni juhib hüpotalaamus Mikrokliima Soojusliku mugavuse indeks-sisekliima projekteerimisnormid
Thalamuses on kolmanda neuroni keha ja need kolmanda keha jätked suunduvad thalamusest peaaju koorde. (puute, temperatuuri, valu, lihaste tundlikkus, kuulmine, nägemine, tasakaal, peaasendi). Thalamuse kahjustusel tekivad tundlikkuse häired, võivad olla piiritletult, oleneb kahjustuse suurusest. Kahjustused võivad esineda ka ülitugevate peavaludena (talaamilised valud). Hüpothalamus on mitmekesisema funktsiooniga. Hüpothalamuses paikneb esiteks termoregulatsiooni keskus, mille kaudu juhitakse keha temperatuuri. Püsisoojasel (ka inimene) hoitakse kehatemperatuuri suhteliselt konstantsena. Saab informatsiooni nii keha sisemuse kui ka keha pinnalt informatsiooni temperatuuri kohta. Mõlemal pool on termoretseptorid, mis annavad närvide kaudu selle info hüpothalamse keskusesse edasi. Kui ähvardab mahajahtumine, siis saadetakse hüpothalamusest impulsid lihastele, kus soojusteket suurendatakse
3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuur: 36,5-39,5C (lindudel 38-42C). Ööpäevane kehatemperatuur kõigub 0,5-1,0C võrra. Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel ja on kõrgeim õhtul; öösel ja varahommikul on see madalaim. Füüsilise töö ajal ja söömisjärgselt kehatemperatuur tõuseb, pikaajalise näljaga kaasneb tavaliselt kehatemperatuuri tõus. Termoregulatsioon. Termoregulatsiooni abil reguleerib organism soojuse teket ja äraandmist, et tagada kehatemperatuuri homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks
3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuur: 36,5-39,5⁰C (lindudel 38-42⁰C). Ööpäevane kehatemperatuur kõigub 0,5-1,0⁰C võrra. Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel ja on kõrgeim õhtul; öösel ja varahommikul on see madalaim. Füüsilise töö ajal ja söömisjärgselt kehatemperatuur tõuseb, pikaajalise näljaga kaasneb tavaliselt kehatemperatuuri tõus. Termoregulatsioon. Termoregulatsiooni abil reguleerib organism soojuse teket ja äraandmist, et tagada kehatemperatuuri homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis alguses on ohtlik, aga sellest sünteesitakse kohe edasi uurea. Neerud eemaldavad kehast selektiivselt vett ja lahustunud aineid, nii et...
annaabi.ee 
