Mikrofon Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Mikrofoniliike on palju, alustades tavalises telefonis olevast mikrofonist lõpetades teaduslikel mõõtmistel kasutatava mikrofoniga. Mikrofoni iseloomustavad omadused on stabiilsus, sageduskarakteristik, suunatundlikkus, suurus, välimus, maksumus ja nii edasi. Tööpõhimõtteid, kuidas mikrofoni valmistada, on mitu. Näiteks üsna spetsiifilise kasutusalaga on termoprintsiip, kus helilaine poolt loodud õhuosakeste erinev kiirus muudab kuuma traadi temperatuuri ja seega ka elektritakistust, niiviisi moduleerides elektrivoolu, millega traati kuumutatakse. Mikrofonis on membraan, mis on helilainele avatud ja tavaliselt võrega kaitstud (vältimaks näiteks otsese hingeõhu tekitatud võnkumist). Membraan võib helilaine suhtes olla paigaldatud kahel viisil: · Membraan moodustab suletud anuma ühe pinna, nii et helilained avaldavad mõju
võrdelisteks elektrisignaalideks. Mikrofoneliike on palju, alustades tavalises telefonis olevast mikrofonist lõpetades teaduslikel mõõtmistel kasutatava mikrofoniga. Mikrofoni iseloomustavad omadused on maksumus, stabiilsus, sageduskarakteristik, suunatundlikkus, gabariit, välimus jne. Tööpõhimõtteid, mida mikrofon võib rakendada, on mitu, aga kõik ei sobi igaks elujuhtumiks. Näiteks üsna spetsiifilise kasutusalaga on termoprintsiip, kus helilaine poolt loodud õhuosakeste erinev kiirus muudab kuuma traadi temperatuuri ja seega ka elektritakistust, niiviisi moduleerides elektrivoolu, millega traati kuumutatakse. Enamlevinud mikrofonid töötavad järgmistel põhimõtetel : · muutuv kontakttakistus (nt. süsimikrofon) · piesoelektriline (nt. piesoelektriline e. kristallmikrofon) · elektrostaatiline (nt. kondensaatormikrofon) · elektrodünaamiline või elektromagnetiline (nt
annaabi.ee 
