Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See paikneb termopausi kohal kõrgusel üle 4501000 km. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailma ruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400800 km. Termosfäär paikneb umbes 80-480 km kõrgusel. Seal tekivad virmalised. Gaasi molekule on seal vähe ja nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Mesopaus on kõige külmem
Eksosfäär - Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Seal on õhul väga väike tihedus. Eksosfääris püsib termosfaäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus - paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km Termosfäär - Mesofäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel
Atmosfäärikihid Eksofäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab kõrge temperatuur ja õhu väga väike tihedus. See asub kõrgusel 690 - 10 000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest
Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51 km. Sisaldab ligikaudu 20% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. mesosfäär Kõrgus 51-86 km. Õhk on siin väga hõre termosfäär Kõrgus 86-800 km. Õhk peaaegu puudub eksosfäär Kõrgus 800-3000 km. Õhk praktiliselt puudub 1. Tropopaus-11 2. Stratopaus- 51 3. Mesopaus- 86 4. Termopaus- Vahekihid km km km 800 km (Tabel 1). Troposfäär paikneb vahetult maapinna kohal, mistõttu kogu inimtegevus toimub troposfääris. Troposfääri iseloomustab õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas. Kui õhutemperatuur langeb 0.65 kraadi 100 m kohta, see iseloomustab niiske õhu temperatuuri muutust, Puhtas ja kuivas õhus langeb 1 kraad 100 m kohta. Päikese
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus.
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääriks nimetatakse ka Merkuuri imeõhukest atmosfääri. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400800[1] (teiste andmete järgi 450[2] või umbes 500[3]) km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200300 km ja võib ulatuda 1000 1500 K Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku
Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine. Atmosfääri kihid : 1) Troposfäär (0...8-18km) tropopaus ( 1-3km paksune; ei ole pidev) 2)Isosfäär ( 30km kõrguseni; temp -55...-60 C ) 3)Stratosfäär (50km kõrguseni; temp +3C / km); stratopaus ( 50-55 km kõrgusel) 4)Mesosfäär (kuni 80km; temp langeb kuni -70C); mesopaus (isotermiline olek) 5) Termosfäär ( temp tõuseb ja stab. 500km kõrgusel); termopaus 6) Eksosfäär (temp 1800C, 2000 kuni 3000km kõrguseni) Öökülm temp. Langus õhus, maapinnal või taimestikus alla 0C. Tekkepõhjused : 1) advektiivne öökülm tekib kui mujalt tungib meile õhumass temperatuuriga alla 0C. Võib olla pika kestvusega, kuni 4-5 päeva. 2) radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja maapinnalähedane õhukiht jahtub
tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadide kohal. Valitseb isotermiline olek st temp püsib -55- -60C ja ulatub 30 km. *Stratosfäär- temp tõuseb 3C km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Ulatub 50 km kõrguseni. *Stratopaus- asub maapinnast 50-55 km kõrgusel. *Mesosfäär- temp langeb kuni 80 km kõrguseni, olles seal u -70. *Msopaus- valitseb isotermiline olek. *Termosfäär- temp tõuseb ja stab alles 500 km kõrgusel. *Termopaus- asub termo ja esko vahel. *Eksosfäär- temp püsib 1800C juures. Ulatub 2000-3000km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda.
Mesosfäär 50-85 km Temperatuur kõrgusega langeb (väliskihil -90 kuni -100 °C) Ilmapallid ja lennukid mesosfääri ei jõu ja satelliidid on kõrgemal raske uurida Helkivad ööpilved - Mesopaus Termosfäär 80-(1000) km Temp. kõrgusega tõuseb üle 1000 kraadi Õhk väga hõre ISS ja satelliidid asuvad termosfääris Virmalised laetud osakesed põrkuvad aatomite ja molekulidega neid ergastades. Ergastatud osakesed kiirgavad valgust. - Termopaus Atmosfääri ülesanne on muuta Maal elu võimalikuks: 1. Takistab ohtlikul kiirgusel maapinnani jõudmist; 2. Püüab soojust, muutes maapinnalähedase temp elatavaks; 3. Varustab elustikku hapnikuga; ATMOSF. KEEMILINE KOOSTIS Püsigaasid: gaasid, mille osakaal on püsiv (N2, O2, Ar) Lisandgaasid: gaasid, mille osakaal sõltub asukohast ja aastaajast (CO2, O3, H2O, CH4, N2O, NO2) Aerosool
· Stratopaus üleminekukiht. 50-55 km vahel. Ülemisel piiril on 0 kraadi sooja. · Mesosfäär temperatuur kõrguse kasvades langeb. Ülemine piir on umbes 80 km kõrgusel. Ülemisel piiril on kraade -70 kuni -100. · Mesopaus üleminekukiht. · Termosfäär temperatuur tõuseb kõrguse kasvades, tõus on aeglane. Ülemine piir on umbes 500 km kõrgusel. Temperatuur on umbes 700 kraadi ja üle selle. · Termopaus üleminekukiht · Eksosfäär ulatub umbes 2000 km kõrgusele (temperatuur u 1700 kraadi). Jätkub temperatuuri tõus mõnevõrra aeglasemalt. Ilm kujuneb sellest, et atmosfääris toimub hulk protsesse. Protsessid on füüsikalised ja nad vajavad energiat. Maa saab Päikeselt pidevalt energiat juurde. See energiakogus, mida Päike välja saadab sellest umbes pool miljardit jõuab. See energia tuleb meile elektromagnetlainetuse näol
Temperatuur tõuseb seal 3 C° km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Stratosfäär ulatub 50 km kõrguseni (kõrgemates kihtides ulatub temperatuur 0 C°-ni). - Stratopaus asub maapinnast 50-55 km kõrgusel - Mesosfäär temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt. Ulatub 2000-3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. Öökülmaks põllumajanduslikus mõistes nim põllumajanduskultuuride kasvuperioodil temp langust õhus, maapinnal või taimestikus alla 0oC. Öökülmad on tavaliselt klimaatiliseks nähtuseks meie kliimavöötmes üleminekuperioodidel külmalt
Trposfääris toimub õhumasside tõusvad õhuvoolud KONVEKTSIOON TROPOPAUS (vahekiht)8 - 17 km tº langus lõpeb SRATOSFÄÄR kuni 50 km tº hakkab tõusma (osoonikihi mõju, o) UV-kiirguse neelaja STRATOPAUS (vahekiht) Algab uuesti tº langus MESOSFÄÄR - 51/52..86 km MESOPAUS (vahekiht) Algab tº tõus TERMOSFÄÄR - kuni 860 km Õhumolekule vähe suur, kineetiline en. tõttu õhumolekulid põrkavad Kiire t tõus kuni 2000 ºC , virmalised TERMOPAUS (vahekiht) EKSOSFÄÄR >800 km t tõus Õhk puudub ILM - õhkkonna hetkeseisund Ilma uurib METEROLOOGIA KLIIMA - paljuaastane ilmastikuolude kordumine Kliimat uurib KLIMATOLOOGIA Kliimat kujundavad kliimatekketegurid: 10 *Astronoomilised: maa kaugus Päikesest, *Maa telje kallakus, *saadav päikesekiirguse hulk; * Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje
Temperatuur tõuseb seal 3 C° km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Stratosfäär ulatub 50 km kõrguseni (kõrgemates kihtides ulatub temperatuur 0 C°-ni). - Stratopaus asub maapinnast 50-55 km kõrgusel - Mesosfäär temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt kuni. Ulatub 2000- 3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. 2) Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele.
Molekulide suurem kiirus tahendab kõrgemat temperatuuri.. Termosfääris temperatuur kasvab kõrgusega ja muutub korgusel ca 110 km positiivseks, seejarel kasvab kuni vaartusteni 15002000 °C. Gaasid on ioniseeritud olekus ja reageerivad Maa magnetvalja muutustele. Hõrenduse tottu on aga ohu soojusjuhtivus vaike ja termosfaari õhk ei kõrvetaks .Molekulid ja ioonid võivad termosfääris läbida mitukümmend km ilma põrkumata. Termopaus. Kõrgusel ca 500 km . Eksosfaar. Algab kõrguselt ca 500 km ja ulatub kõrguseni kuni 3000 km (maailmaruum). Kõrge temperatuur püsib voi isegi kasvab. Toimub ioonide hajumine maailmaruumi ning sealsete ioonide saabumine Maa atmosfääri. Esitatud atmosfääri kihistus on koostatud temperatuuri muutuste jargi. Pidades silmas teisi parameetreid, voib saada teistsuguseid kihistusi, nimetame neist kolm: 1) atmosfaari gaasilise koostise jargi, 2) turbulentsi (vertikaalsete õhuvoolude)
annaabi.ee 
