suhtega Ε = εa / ε0 , kus εa on antud keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus ja ε0 vaakumi a bsoluutne dielektriline läbitavus.! ! 11. Lahuste kolligatiivsed omadused. Lahustite ja lahuste küllastunud aururõhud ja sellest tulenevalt lahuste keemis- ja külmumistemperatuuride muutused võrreldes lahustite vastavate parameetritega. Rault’i seadus ja moolimurd. Molaarsed ja molaalsed kontsentratsioonid. Jää tekkimise tähtsus hoovustekonveieri (termohaliinse konveieri) kujundamisel.! ! Rault’i (Francois Raoult 1830 – 1901) seadus ja aururõhk. Küllastunud auru rõhk on antud temperatuuril kindel suurus – temperatuuri tõstmisel see suureneb.! Kui vedelikus lahustada mingit ainet, siis muutub lahusti aurustumine raskemaks – aururõhu a!lanemine on seda suurem, mida suurem on lahuse kontsentratsioon.! Lahuste omadused, mis olenevad vaid lahustunud aine (aineosakeste arvust) ja lahusti suhtelisest
on kontaktne soojusvoog Qkont suunatud ookeanist atmosfääri. TS-diagrammidTänapäeval mõõdetakse merevee temperatuuri ja soolsust CTD-sondide abil (C conductivity, T temperature, D depth). Mõõtmistulemused esitatakse temperatuuri, soolsuse ja tiheduse vertikaalsete profiilidena, kus vertikaalteljel on rõhk ehk sügavus (kuna rõhuühik 1 dbar vastab ligikaudu sügavusele 1 m) ning horisontaalteljel temperatuur (T), soolsus (S) ja suhteline tihedus ( t = - 1000 ).Mere termohaliinse struktuuri uurimisel esitatakse tulemused sageli TS-kõverate näol. TS-diagrammide meetod võimaldab määrata, milliste temperatuuri ja soolsuse väärtustega veemasside segunemisel (ja missuguses proportsioonis) on uuritav veemass kujunenud, kui püsiv on stratifikatsioon jne. Kahe veemassi segunemine. Kui veemass on täielikult homogeenne, siis on selle veemassi graafikuks TS-diagrammil punkt. Vaatleme kahe homogeense veemassi segunemist
Soojus vabaneb atmosfääri Ookeani pinnahoovused Pinnahoovused voolavad horisontaalselt kuni 400 m sügavuses vees. Liikumapanevaks jõuks on peamiselt tuul. Maa pöörlemisest tingitud Coriolisi jõud paneb põhjapoolkeral hoovused liikuma valdavalt päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva. Ka Golfi hoovus on peamiselt tuulest tekitatud. Tema jätk Newfoundlandi saare juures kirdesse pöörduv ja hiljem Gröönimaad väisav Põhja-Atlandi hoovus on globaalse termohaliinse tsirkulatsiooni osa. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus Ligikaudu pool maa pinnani jõudvast valguskiirgusest on kasutatav fotosünteesil. Tegelikult kasutavad rohelised taimed sellest ainult 1-2%. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus on inimsilmale nähtav kiirgus, lainepikkusega 400700 nm. Photosynthetically active radiation radiation visible to the human eye, wavelengths from 400 to 700 nm. 400 700 . Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus